KEVILI põllujalutus: räägime fungitsiidide ajastamisest

Ilmastik mängib olulist rolli taimehaigusi tekitavate seente levikul. Saagi moodustamise aspektist haiguste tõrje kõige tähtsamaks eesmärgiks on hoida taim terve kogu kasvuperioodi vältel. Fungitsiidid on jätkuvalt tähtsad haiguste tõrje seisukohast, kuid ettevaatus nende kasutamisel on ülioluline. Haigustekitaja populatsioonis resistentsuse arenemise riski vähendamiseks tuleb vahetada fungitsiidide toimeaineid ja järgida kasutamise juhiseid.

Tõrje efektiivsus sõltub pritsimise ajast, seene esinemise hulgast ja levikust ning keskkonnatingimustest. Enamus lehti nakatavad haigused kiirendavad taimedel lehtede vananemist ja vähendavad saagikust. Fungitsiidide kasutamine taime lehtede kasvu ajal katkestavad väga efektiivselt mitmeid seene eluks vajalikke funktsioone.

Võrsumise lõpus, kui kõrvalvõrsed hakkavad tekkima, algab pähikute moodustumine. Kaitstes taimi kriitilisel ajal (kõrsumisel) pidurdab see haiguste edasi levimist. Haigustõrje kaitseb ülemisi moodustuvaid lehti, tagades sellega hiljem maksimaalse fotosünteesi. Tera täitumise ajal, see on kuue kuni seitsme nädala jooksul on kuni 80% saagist mõjutatud fotosünteesist. Fungitsiidid aitavad vältida lehtede ehk rohelise massi kaotust. Arvestatakse, et nisudel lipulehe ja viljapea hoidmine tervena tagab 65% saagist.

Selleks, et tagada piisav kaitse haigustele ja kaitsta moodustuvaid lehti, peaks haiguste tõrjel jälgima lehtede arengut. Kolmas leht tekib tavaliselt kasvufaasis 32 (s.o. 2. kõrresõlm), kuid alati ei pruugi see nii olla. Erinevatel kultuuridel võib 3. leht väljuda ka kasvufaasis 33 või mõnikord juba varem, kasvufaasis 31, tavaliselt on see sagedam hilistel külvidel. Seega lehtede tekkimine on parim juhis, millal oleks kõige õigem aeg planeerida pritsimist. Põllul on seda võimalik kiiresti hinnata. Kasvufaasi võib lugeda haiguste ajastamisel teise võimalusena.

Optimaalne aeg haiguste tõrjeks on siis, kui viimane arenev leht on täielikult väljunud. Pritsimine on liiga vara, kui leht pole täielikult välja kasvanud, tulemuseks on ebapiisav pritsimislahuse kate lehele ja seega vähene kontroll haigustele. Pritsimine on liiga hilja kui haigus on juba lööbinud, eriti nende fungitsiidide puhul, millel on kaitsev toime. Keemilise tõrje ennetav ja kaitsev mõju on vältida seene eoste idanemist ja/või sissetungi taimesse.

Sageli küsitakse fungitsiidide kasutamisel, et millal on ikkagi õige aeg teha esimest või teist pritsimist. Eelmisel nädalal tehti taliteraviljadele juba mõnel poole esimest pritsimist (T 1), kuna teatud piirkondades on taimede areng olnud kiirem. Suviteraviljadega on veel piisavalt aega.

Esimene pritsimine nisul (T1) ajastatakse, kui taimel on kolmas leht moodustunud, tavaliselt kattub see kasvufaasiga 32 (s.o. 2. kõrresõlm), kuid nagu eespool juttu oli võib see olla ka kasvufaas 31 või hiljem kasvufaas 33. Optimaalsel ajal tehtud esimene pritsimine annab maksimaalse kaitse haiguste vastu 3-le lehele ning mõningase kaitse lehele 2. Esimise pritsimise ajaks (T1) odral loetakse kasvufaasi 25-31, see on võrsumise faas kuni esimese kõrresõlmeni, sageli tagab piisava kaitse siiski teine pritsimine, kuna kevadel arenevad taimed väga kiiresti, ning esimese pritsimise ajal võib tõrje vajadus puududa.

Teine pritsimine nisul (T2) ajastatakse, kus lipuleht on väljunud, kasvufaasiga 39. Tehes nii esimest kui teist pritsimist optimaalsel ajal annab see haigustele piisava kontrolli. Optimaalsel ajal tehtud teine pritsimine annab maksimaalse kaitse lipulehele, ning hävitab varjatud nakkuse lehelt 2, mis on eelmisest tõrjest pääsenud.

Odral on teise pritsimise optimaalne aeg kasvufaas 39-49. Sel ajal kaitstakse erinevate lehelaiksuste vastu, ärislaiksuse, pruunrooste ja võrklaiksuse. Praktikas sageli jäetakse esimene pritsimine ära ja tehakse teine pritsimine varem kasvufaasis 37-39, alates lipulehe ilmumisest, kui viimane leht veel rullunud kuni ajani, mil lipuleht on väljas.

Tänavu tuli taliodral mitmel pool teha ka T0 pritsimist kuna haigused lööbisid tänavuse muutliku kevade tõttu normaalsest varem. T0 pritsimisajaks loetakse kasvufaasi 12-22, see on alates teise lehe ilmumisest kuni teise kõrvalvõrse ilmumiseni. Tavaliselt on see kaks kuni neli nädalat varem kui T1 pritsimine.

Viimane pritsimisaeg on T3, seda nimetatakse pähikute kaitseks. Võib kasutada pähikuhaiguste vastu, samuti kui tegemist on haigustele vastuvõtliku sordiga või kui haiguste surve on kõrge.

Esimese ja teise pritsimise vaheline intervall on väga oluline. Kui pritsimiste vahe jääb üle kolme nädala siis haigustõrje efektiivsus langeb, eriti kui on tegemist haiguste arenguks soodsate tingimustega ja lühikese arengutsükli haigustega. Kiire haiguse arenguga on kõrreliste jahukaste, kus idanemine, nakatumine ja eoste moodustamine toimub soodsates tingimustes 7-10 päevaga, samuti on väga kiire levikuga roostehaigused.

Kuna kasutada lubatud fungitsiide on väga palju, siis ei ole mõtet neid kõike välja tuua.

Eelkõige tuleks tähelepanu pöörata suure lopsaka taimikuga põldudele, kuna nakatumist soodustab taimiku tihe seis, suur niiskus ja madal temperatuur ning ühekülgne väetamine. Kõige vastuvõtlikum on teravili just kiirel kasvuperioodil. Jahukaste (Erysiphe graminis) esmaseks tunnuseks on valged seeneniidistiku laigud. Kirme koosneb seeneniidistikust ja lülieoskandjatest, millest lülistuvad lahti eosed. Idanemine, nakatumine ja eoste moodustumine toimub soodsates tingimustes 7-10 päevaga. Arenguks optimaalne temperatuur on 15-22 °C.

Vajadusel kasutage fungitsiide, näiteks sobivad selleks Tango Super, Input, Input Triple, Falcon Forte, Capalo, Leander jt.

Tiiu Annuk, põllumeeste ühistu KEVILI agronoom