Vajame tõhusaid meetmed, mis viiksid Eesti piimatootjad kriisist läbi

Eesmärgiks peaks olema Eesti piimakarja arvukuse hoidmine, milleks tuleb omavahel kombineerida laene, tagatisi, turukorralduse meetmeid ning toetusi. Kriisi seljatamiseks on vajalik ka tarneahelas osalevate ettevõtete – põllumeeste, tööstuste, kaubanduse – omavaheline vastutustundlik koostöö.

„Piimatoodete ekspordihinnad ja piima kokkuostuhind on viimaste kuude jooksul olnud suures languses, mis on tõsiseks ohuks Eesti piimandussektorile. Eelmised kriisid on näidanud, et peame tegema kõiki jõupingutusi, et ära hoida piimalehmade arvukuse langus, vastasel juhul kaotame jälle püsivalt ühe osa maailma tippu kuuluvast Eesti piimakarjast,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul on positiivne, et erinevalt varasematest kriisidest on probleemide leevendamiseks võimalik kasutada Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu antavaid laene ja käendusi ning peagi ka maakapitali võimalusi. Euroopa Komisjon on käivitanud ka piimatoodete eraladustamise meetme, mis võiks vähemalt mõningal määral Euroopa Liidu turul aidata nõudluse ja pakkumise tasakaalu parandada.

„Piima kokkuostuhind on langenud tootmise omahinnast madalamaks. Vaatamata sooduslaenude võimalusele ei suuda pikemat aega kahjumiga toota paljud põllumajandusettevõtjad, sest ettevõtete laenukoormus on aasta-aastalt kasvanud. Majandusliku jätkusuutlikkuse säilitamiseks on vajalikud ka toetused. Oleme teinud valitsusele ettepaneku maksta nii sellel kui järgmisel aastal täies mahus siseriiklikke üleminekutoetusi, millel on piimatootjate sissetulekute kindlustamisele oluline mõju. Läti toetab oma põllumehi erakorraliselt piimalehmatoetusega – turuolukorra halvenemine nõuab ka Eestis karja säilitamiseks selliseid otsuseid,“ rõhutas Sõrmus.

• Piimalehmade arv: Eelmine piimaturu kriis algas 2014. aasta augustis, mil Venemaa kehtestas impordikeelu Euroopa Liidu toiduainetele. Kriis kestis kaks aastat. Kriisi alguses oli Eesti piimalehmade arv 99 500 ja 2016. aasta lõpuks langes see 86 100 loomani (-14%). Lehmade arv pole pärast kriisi taastunud. Käesoleva aasta märtsi lõpu seisuga oli Eestis 86 000 piimalehma. Möödunud kriisi ajal langes keskmine piima kokkuostuhind ca 0,23 euroni/kg, hinnapõhjaks kujunes osadel kuudel keskmiselt 0,20 eurot/kg.

• Piima kokkuostuhind: Käesoleva aasta esimeses kvartalis oli keskmine piima kokkuostuhind Eestis 0,31 eurot/kg. Piima kokkuostuhind hakkas aprillist langema ning praegu on tootjatele makstavaks baashinnaks hinnanguliselt vaid 0,25-0,27 eurot/kg. Hind on lühikese aja jooksul 15-20% langenud. Piimatootmise omahind on ca 0,30 eurot/kg.

• Eesti piimatoodang: Eestis toodetakse päevas ca 2100 tonni piima, millest umbes kolmandik eksporditakse töötlemata kujul Eestist välja, peamiselt Leedu piimatööstustesse. Möödunud aastal toodeti Eestis kokku 821 500 tonni piima, mida on aasta varasemaga võrreldes 3% rohkem. Toodangu kasv on tulnud piimalehmade produktiivsuse tõusu arvelt. Möödunud aastal oli Eestis keskmine piimatoodang lehma kohta 9633 kg.

• Piimatoodete ekspordihinnad: Oluliselt on langenud piimatoodete hinnad eksportturgudel. Kui märtsi keskpaigas oli konjunktuuriinstituudi andmetel Eesti tootjate Edam juustu (plokk) tööstusest väljamüügihind 3,13 eurot/kg, siis praeguseks on see langenud 2,30 eurole/kg (-26%). Või tootjahind Eestis on langenud 3,51 eurolt 3,10 eurole/kg (-12%). Euroopa Liidu keskmine lõssipulbri hind oli aprilli lõpuks langenud tasemele 194 eurot/100kg, märtsi keskpaigast on langus olnud üle 10% ja aasta algusest on hind kukkunud koguni veerandi võrra.

• Euroopa Liidu sekkumiskokkuost: Euroopa Liit pakub minimaalse turuhinna kindlustamiseks igal aastal 1. märtsist 30. septembrini teatud koguses lõssipulbri ja või sekkumiskokkuostu võimalust. Sekkumisvarudesse on majanduslikult mõtet piimatooteid müüa vaid juhul, kui lõssipulbri turuhind langeb alla 169,8 euro/100kg ja või hind langeb alla 221,7 euro/100kg. Selline hinnatase tagab aga põllumajandustootjatele piima kokkuostul vaid ca 0,18-0,20 eurot/kg.

• Euroopa Liidu eraladustamise meede: Euroopa Komisjon otsustas turuolukorra tasakaalustamiseks avada sellel aastal piimatoodete eraladustamise meetme. Selle meetme raames kompenseeritakse toodete ladustamise kulusid nendele piimatööstustele, kes on valmis teatud ajaks või, lõssipulbri või kauem säiliva juustu lattu seisma panema, kuid ladustamiskulude kompensatsioon on võrreldes varasemate kordadega oluliselt langenud.

• Maaelu Edendamise Sihtasutuse tugimeetmed: Riik on otsustanud Maaelu Edendamise Sihtasutusele eraldada 200 miljonit eurot laenudeks, käendusteks ja maakapitali käivitamiseks. Kui ettevõttel on probleemid tekkinud seoses COVID-19 tõttu tekkinud olukorraga, siis saab laenu anda tavapärasest soodsamatel tingimustel. MESi pakett on oluline, et tagada ettevõtjatele käibevahendid tootmise jätkamiseks. MES saab laenu hakata andma eeldatavasti selle nädala lõpul. Laenu saab kasutada ka näiteks lattu toodetava kauba finantseerimiseks.

• Siseriiklikud üleminekutoetused: Eestil on lubatud sellel aastal põllumajandussektorile maksta lisaks Euroopa Liidu otsetoetustele 15,3 miljoni euro ulatuses siseriiklikke toetusi, kuid riigieelarvesse eraldati möödunud aasta lõpus vahendeid vaid ca 10 miljoni euro ulatuses. Tõenäoliselt lubab Euroopa Liit Eestil üleminekutoetusi maksta ka järgmisel aastal 15,3 miljoni euro ulatuses. EPKK on valitsusele teinud ettepaneku üleminekutoetused nii sellel kui järgmisel aastal täies mahus välja maksta.