Osadele Eesti poliitikutele ei meeldi ukrainlased. Meile, põllumeestele, meeldivad aga väga. Nad on tublid, ausad ja püüdlikud – head töötajad. Nad tulevad siia teenima raha, mida pered kodus vajavad ja on rahul palgaga, mida Eesti maasikasõbrad on valmis tasuma. Asi pole rahvuses, vaid töökuses ja tahtes, kirjutavad põllumajandustootjad ühises pöördumises maaeluministrile.
- Eestlased on õnnelikud, kui saavad süüa ukrainlaste virkade käte poolt korjatud Eesti maasikaid, mis on kasvanud Eesti mullas. Foto: Pixabay
Eestlased on õnnelikud, kui saavad süüa ukrainlaste virkade käte poolt korjatud Eesti maasikaid, mis on kasvanud Eesti mullas. Hooaeg on kohe algamas, ligi 800 hektaril valmib tänavu umbes 2000 tonni maasikaid. Aga vastutustundetud poliitikud ei taha, et 1500 tublit ukrainlast aitaks selle saagi ära koristada ja Eesti tarbijateni toimetada. Pigem jäägu põllule mädanema.
Tööta jäänud eestlased neid korjama ei tule, neil pole selle töö vastu piisavat huvi. Maasikaid osta ja süüa, seda küll. Siseminister Mart Helme jutt orjatöö eelistamisest on põllumeestele solvav. Ning hirmutamine, et „see pidu lõppeb ära“ on alandav ja kohatu. Selline valitsus ei hooli oma rahvast ega põllumeestest. Eesti põllumees tahab elada. Teha tööd. Tal on selleks vaja valitsuse kaasabi. Sulane on aus amet, mitte orjatöö. Me maksame selle eest ihaldatud tasu.
Eestlased on samuti töökad, aga iga töö jaoks eestlasi ei jagu, hooajatöödega on lugu eriti kehv. Nüüd, kus päike käib kõrgelt ja maasikate valmimiseni on jäänud mõni nädal, oleme olukorras, kus tonnide viisi saaki on raisku minemas, kuna Eesti valitsus ei suuda kriisiolukorras adekvaatselt käituda. Või siis ajab mõni poliitik või erakond oma poliitilise agenda ning tegeliku kriisiolukorra lihtsalt segamini. Tagajärg on sama – Eesti maasikad tänavu turule ei jõua ning põllumehed laostuvad.
Meie mure eest vastutab maaeluminister Arvo Aller isiklikult. Austatud minister! Meie mure on Teie mure. Lähinädalatel saab sellest Teie kõige põletavam probleem. Kui Te ei suuda seda lahendada, tuleb riigil Teie juhtimisel põllumeestele tekitatud kahju hüvitada ja põllul mädanevad maasikad võivad talumatult raskeks muuta ametis jätkamise.
Me ei soovi Teie läbikukkumist! Hakake tegutsema, ja kiiresti! Viimane minut on käes! Meil on kriis haripunktis ja Teie olete puhkusel?! Tulge kohe oma kabenetti tagasi ja asuge viivitamatult tööle!
Austatud poliitikud, valitsuse liikmed, kas olete valmis tulema koos meiega hooajatöölisena maasikaid korjama? Kui mitte, siis palun lubage teistel inimestel oma tööd teha, et tagada Eesti toiduga varustatus. Meie põldudel on palju eestlasi, nad on tublid. Aga neid eestlasi, kes oleks sama tublid ja tahaks põllule tulla, rohkem ei ole. Kõik on juba põllul või põlluservas ootel. Ning neid on liiga vähe.
Me oleme tõsises hädas. Kriis on valus ja terav. Eesti töökäsi vajavad maasikaväljad ei ole peenramaa aianduskooperatiivis „Maasikas“, see on arvestav maalahmakas, mille taga on paljude Eesti perede sissetulek. Eestis maasikakasvatuse all olevale maale mahub enam kui 3750 Riigikogu esist platsi, mille aastasaagiga saaks katta Lossiplatsi enam kui meetripaksuse maasikakihiga. Kuid see võib ka Eestimaa põldudel kompostiks muutuda.
Me ei suuda mõista, kuidas teie, austatud otsustajad, sööte hea meelega Hispaania kurki ja Poola õuna, mida vaevalt on korjanud eestlased, rääkimata kasvatamisest ja transportimisest, aga te ei taha süüa Eesti maasikaid. Eestis kasvanud ja kasvatatud maasikaid. Miks ometi? Kas tõesti on parem, kui niidame mädanenud marjad koos lehtedega maha kompostiks? Oleme selleks sunnitud, kui te kohe ei lõpeta Eestile kahjulikke ja põhjendamatuid piiranguid.
Valitsus on Eesti hooajatööliste puuduse leevendamisel siiani lahenduste leidmist lihtsalt imiteerinud, kui välja arvata seadusemuudatus, mis lubas riigis juba viibival välistööjõul juuli lõpuni siia jääda. Suur tänu vastutuleku eest! Põllutööde hooaeg Eestis ei lõpe aga juulis. Seda ei saa kehtestada ühegi eri- ega hädaolukorrajuhi korraldusena. Maasikakorjajad on jätkuvalt piiri taga.
Siiani riigi poolt välja pakutud meetmed kohalike inimeste tööle saamiseks pole ennast õigustanud tänu Töötukassa kõrgele hüvitismäärale ning kriisiaegsetele palgatoetuse meetmetele, mis ei motiveeri inimesi põllule tulema. Tegelikult teeb riik kõik, et neid Eesti inimesi, kellel tööd ei ole, põllult eemal hoida. Näiteks keelab töötul hooajatööd tehes lisasissetulekut teenida. Seegi on peeglisse vaatamise koht.
Kõik meie lähiriigid, kes hooajatöölisi vajavad, on probleemi lahendanud. Valitsused on võtnud aktiivse ja mõistliku hoiaku. Soome, Rootsi, Saksamaa, Poola ja Ühendkuningriigi valitsused on pidanud läbirääkimisi ja sõlminud Ukraina valitsusega tööjõu vahendamiseks vajalikud kokkulepped. Nemad seisavad oma põllumeeste eest, miks Eesti seda ei suuda? Mis meil viga on?
Hea minister! Võtame eeskuju Soomest. Soome valitsus lubab sel hooajal riiki siseneda 4500 välismaalt pärit põllumajandussektori hooajatöötajal, ehkki inimeste liikumine üldiselt on piiratud. Soome valitsus otsustas esimeses etapis, et riiki lubatakse tulla 1500 Ukraina võõrtöölist. Seejärel tehti otsus veel 3000 hooajatöölise riiki lubamiseks.
Soome valitsus on töötajate liikumise võimaldamiseks Ukraina valitsusega kokkuleppe sõlminud ja osutanud põllumajandustootjatele abi asjade korraldamisel. Põhjanaabritel on välja töötatud kava, kuidas tagada välistööjõu riiki sisenemisel inimeste tervis ja ohutus viiruse leviku tõkestamiseks. Võõrtöötajatel on tervisekindlustus ja nad saavad vajadusel meditsiinilist abi tavalises korras. On toimivad lahendused, kuidas toimub välistöötajate transport ettevõtetesse ja karantiin töötajaid vastu võtvates ettevõtetes. Soome põllumeestele on hädavajalik tööjõud tagatud – nende valitsus on selle eest seisnud. Ka Eesti annab oma panuse Soome tööjõumurede lahendamiseks.
Eestis on Ukraina tööliste põllule jõudmise asemel jõudnud poodidesse odav Ukraina kurk... Lubame ka Eestis ukrainlased põllule!
Minister Arvo Aller, aidake meid ja tulge kohe tööle tagasi!
Lugupidamisega;
Elke Lillemets, juhatuse liige, Eesti Maasikakasvatajate Liit, tel 52 95 936,
[email protected]Raimond Strastin, tegevjuht, Eesti Aiandusliit, tel 52 59 744,
[email protected]Roomet Sõrmus, juhatuse esimees, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, tel 52 058 57,
[email protected]Seotud lood
Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.