Maaeluminister: võõrtööjõud ei ole imeravim

Suur tänu kirja eest. Tavaliselt on kombeks, et avalik kiri saadetakse siis, kui muidu suhelda ei saa. Oleme teiega ju kogu kriisi aja pidanud kolmapäeviti videokohtumisi, kus oleme kõik mured ära kuulanud ja omalt poolt lahendusi pakkunud. Samas mõistan, et pandeemia ja eriolukord on muutnud meie harjumuspärast elu ja pannud paljusid raskesse olukorda. Eriolukord on küll läbi saanud, aga pandeemia mitte. Inimeste tervis on jätkuvalt valitsuse prioriteet. Olukord on raske mitte ainult maasikakasvatajatel, vaid ka näiteks turismimajanduses, mis otsapidi ulatub maaturismini välja.

Nüüd olukorrast maasikakasvatuses. Avalikkus peaks ka teadma, et PRIA andmetel kasvatatakse Eestis maasikaid müügiks umbes 600 hektaril. Enamik maasikakasvatajaist kasvatab marju umbes veerandil hektaril ja saab hakkama ilma võõrtööjõuta. Kõige suurem probleem on neil, kellel on üle viie hektari, selliseid ettevõtjaid on 28. Nendel on vaja hooajaks 50-100 lisatöölist. Kokku on marjakoristuseks vaja umbes tuhat töötajat.

Valitsus on pakkunud mitmesugused lahendusi. Pandeemia ja eriolukorra mõjul on Eestis töötute arv mitmekordistunud, tööta on ligi 50 000 inimest. Oleme aktiivselt suhelnud töötukassaga, et leida võimalusi töötute motiveerimiseks, olgu nn tööampsude või lisatasu kaudu. Ukrainlased võivad olla head töömehed, nagu te märgite, aga riik peab esmajoones hoolitsema selle eest, et saaksime tööle rakendada oma inimesi.

Võõrtöölistest rääkides tuleb korrata seda, et oleme valitsuse initsiatiivil vastu võtnud otsuse, et mistahes sektori võõrtöölised, kelle tööluba lõpeb, võivad kuni 31. juulini töötada põllumajanduses. See on kasulik lahendus mõlemale poolele. Pudelikaelaks on siin potentsiaalsete töötajate ja tööandjate kokkuviimine. Oleme ette valmistanud teises inforuumis olevate võõrtööliste informeerimise sellest võimalusest nii PPA kui võõrtööliste kohaliku kogukonna kaudu.

Oleme koostanud majandusanalüüsi, milles hindame riske ja võimalusi iganädalaselt. Me kõik saame aru, et maasikad põllul ei oota. Aga meist keegi ei teadnud novembris, et kevad tuleb teisiti. Muidugi teeme prognoose, mille osa on see, et Schengeni viisaruum läheb lahti juuni keskpaigast. Piirid avanevad siis ka kolmandatele riikidele kus pandeemia on kontrolli all ja kellega suhtlemine on jälle võimalik. Siis oleme peaaegu tagasi olukorras, kus kehtivad tavaolukorra reeglid. Püüame ära teha eeltöö, et siis oleks võimalik kasutada neid üldisi reegleid, mis käivad ka võõrtööjõu kohta.

Ja veel– valitsus on eraldanud mitusada miljonit eurot maaettevõtetele koroonakriisi mõjude leevendamiseks ja kodumaise toidu tootmisvõime säilimiseks. Maaelu Edendamise Sihtasutuse meetmed pakuvad ettevõtjatele ka võimalusi tootmisse lisavahendite kaasamiseks.

Head avalikule pöördumisele allakirjutajad, jätate oma avalikus kirjas mulje, et Eestist pole enam tööjõudu võtta ja ainsaks lahenduseks on võõrtööjõu sissevedu. Olen siiski seda meelt, et võõrtööjõud ei ole imeravim, mis lahendab maaelu probleemid. Juba praegu on Eestis üle 30 000 võõrtöölise.

Maaelu edendamine on praeguse valitsuse jaoks äärmiselt tähtis, aga maaelu edendades peame hea seisma kogu ühiskonna tasakaalustatud arengu eest.

Olen jätkuvalt valmis teiega arutama lahendusi, kuidas keerulisest majanduslikust olukorrast edukalt välja tulla.

Teie maaelu minister

Arvo Aller

21.05.2020