Mullune rekordiline viljasaak ja odavam kütus on toeks põllumajanduse väljavaadetele

”Sügisel külvatud talivili talvitus hästi, kevadine külv toimus edukalt ning suures plaanis õigeaegselt. Teraviljakasvatajate julgust suurendab viljahind, sest hetkel saab sügiseks fikseerida söödanisu kui suurima külvipinnaga kultuuri müügihinna 155 eurole tonni kohta, mis on pisut kõrgem eelmise aasta keskmisest kokkuostuhinnast 153,85 eurot/tonn,“ ütles SEB põllumajandussektori juht Andrus Mägi.

Eelmise aasta teraviljasaak oli 77% suurem kui 2018. aastal ja 6% kõrgem kui 2015. aastal, mil ilm samuti põllumehi hoidis. Statistikaameti andmetel oli mullune teraviljasaak üle 1,6 miljoni tonni. Nisu saagikus suurenes aastaarvestuses 74%, odral 69%, rukkil 51% ning kaeral 32%.

Mägi sõnul pole põllumeeste kulud aastaga oluliselt muutunud, välja arvatud erimärgistatud diislikütuse hind, mis on langenud aastaga kolmandiku võrra – põhjuseks odavnenud naftahind ja diislikütuse aktsiisi 25-protsendiline alandamine.

”Muret tekitab kohaliku või võõrtööjõu kaasamine, mis on varasemast keerulisem. Kui peaks tekkima vajadus uute töötajate või koristusperioodil abikäte järele, kujuneb sellest tõenäoliselt suur väljakutse. Lisaks on tarbimise vähenemise tõttu näha survet piima kokkuostuhinna langusele. Kui aprillis maksti piimatootjatele keskmiselt 295 eurot tonni eest, siis tänaseks on mitmed suured kokkuostjad teatanud, et mais langeb kokkuostetava piima hind üle 10%,” lausus Mägi.

Piimasektor on viimase 15 aasta jooksul seljatanud mitu kriisi ning sellest suhteliselt kiiresti taastunud. Näitena võiks tuua 2007. aastal vallandunud ülemaailmse finantskriisi. ”Siis toimus piimahinna järsk kukkumine, aga ka suhteliselt kiire taastumine. Kui 2008. aastal oli keskmine hind 296 eurot tonni kohta ja järgmiseks suveks kukkus hind 191 eurole, siis juba 2010. aasta detsembris tõusis see 308 eurole,” lisas Mägi. Tema sõnul on põhjust arvata, et tänase kriisi valguses ei ole kukkumine nii järsk ja taastumine toimub kiiresti.