„Talust toidulauale“ ja elurikkuse strateegiad esitavad uued ambitsioonikad meetmed

Strateegiad on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega ja neis tehakse ettepanek võtta kasutusele ambitsioonikad ELi meetmed ning kohustuda peatama elurikkuse kadu kogu maailmas. Samuti tuleb muuta meie toidusüsteemi nii, et see vastaks üleilmsetele konkurentsivõimelise kestlikkuse normidele ning inimese ja planeedi tervise, samuti kõigi toidu väärtusahelas osalejate elatusvahendite kaitse normidele.

30% Euroopa maa- ja merealadest kaitsealadeks ja 10% põllumajandusmaast aktiivsest kasutusest välja. Uues elurikkuse strateegias käsitletakse elurikkuse kao peamisi põhjuseid, näiteks maa ja mere jätkusuutmatu kasutamine, loodusvarade ülekasutamine, saaste ja invasiivsed võõrliigid. COVID-19 pandeemia kõrgpunktis vastu võetud strateegia on ELi taastumiskava keskne element, mis on väga oluline, et ennetada tulevasi haiguspuhanguid ja suurendada nende suhtes vastupanuvõimet, samuti annab see kiireid äri- ja investeerimisvõimalusi, et taastada ELi majandus. Lisaks on strateegia eesmärk muuta elurikkusega seotud kaalutlused ELi üldise majanduskasvu strateegia oluliseks osaks. Muu hulgas tehakse strateegias ettepanek kehtestada siduvad eesmärgid, et taastada kahjustatud ökosüsteemid ja jõed, parandada ELi kaitsealuste elupaikade ja liikide seisundit, tuua põllumajandusmaale tagasi tolmeldajad, vähendada saastet, suurendada linnades haljastust, soodustada mahepõllumajandust ja muid elurikkust hoidvaid põllumajandustavasid ning parandada Euroopa metsade seisundit. Strateegias esitatakse konkreetsed meetmed, et suunata Euroopa elurikkus 2030. aastaks taastumise poole, muuta vähemalt 30% Euroopa maa- ja merealadest tõhusalt hallatavateks kaitsealadeks ja muuta vähemalt 10% põllumajandusmaast mitmekesiste maastikuelementidega maaks.

Strateegiaga „Talust toidulauale“ võimaldatakse üleminekut ELi kestlikule toidusüsteemile, millega tagatakse toiduga kindlustatus ja hea tervisega planeedilt saadud tervislike toiduainete kättesaadavus. Sellega vähendatakse ELi toidusüsteemi keskkonna- ja kliimajalajälge ning tugevdatakse süsteemi vastupanuvõimet, kaitstes kodanike tervist ja tagades ettevõtjatele elatusvahendid. Strateegias seatakse ELi toidusüsteemi ümberkujundamiseks konkreetsed eesmärgid, sealhulgas:

•vähendada pestitsiidide kasutamist ja nendega seotud riske 50% võrra;

•väetiste kasutamist vähemalt 20% võrra;

•vähendada põllumajandus- ja vesiviljelusloomadel kasutatavate antimikroobikumide müüki 50% võrra;

•saavutada olukord, kus 25% põllumajandusmaast kasutatakse mahepõllumajanduseks.

Samuti tehakse ettepanek võtta ambitsioonikaid meetmeid tagamaks, et tervislik valik oleks ELi kodanike jaoks kõige lihtsam, sealhulgas soovitatakse parandada toiduainete märgistamist, et rahuldada paremini tarbijate vajadust saada teavet tervisliku ja kestliku toidu kohta.

Komisjoni sõnul on Euroopa põllumeestel, kaluritel ja vesiviljelustootjatel võtmeroll õiglasemale ja kestlikumale toidusüsteemile üleminekul. Uute rahastamisvoogude ja ökokavade kaudu saavad nad ühisest põllumajanduspoliitikast ja ühisest kalanduspoliitikast toetust kestlike tavade juurutamiseks. Kestlikkuse muutmine Euroopa kaubamärgiks annab Euroopa põllumajandustootjatele ja kaluritele uusi ärivõimalusi ja mitmekesistab nende sissetulekuallikaid.

20. mail esitatud ambitsioonikate strateegiate edu sõltub kohapealsetest osalejatest: põllumeestest, metsaomanikest ja nende ühistutest. Enne mis tahes seadusandlike meetmete kehtestamist tuleb läbi viia põhjalik ja sõltumatu mõju-uuring. Euroopa põllumehed, metsaomanikud ja nende ühistud vajavad alternatiive, mis võimaldaksid neil ambitsioonikaid eesmärke saavutada ilma elatist ja Euroopa maapiirkondade majandust hävitamata. Kinnisilmi lähenemine ohustab toiduga kindlustatust, Euroopa põllumajanduse konkurentsivõimet ja põllumajandustulu, mida COVID-19 kriis on juba tugevalt mõjutanud.

Lisaks mõju-uuringule on vaja korralikku rahastust. Ainult asjakohase EL-i poliitika ja piisava rahastuse abil saab põllumajandus ja metsandus jätkuvalt aidata kaasa ELi erinevate eesmärkide saavutamisele: toiduga kindlustatuse ja toiduohutuse tagamine, taastuvate toorainete tarnimine ja maapiirkondade inimestele töökohtade loomine, järgides samal ajal keskkonna- ja elurikkuse-sõbralikke põhimõtteid, ja võitlus kliimamuutustega. COVID-19 kriis ja sellest tulenevad majandusraskused on meile näidanud, et EL ei saa lubada oma toidutootmise ohtu seadmist.

Eesmärk ei ole iseenesest veel lahendus. „Tahame jätkata oma teed keskkonnasõbralikuma põllumajanduse poole ja rohkem investeerida, kuid antud strateegiad nõuavad seda valel viisil. Need kujutavad endast üldist rünnakut Euroopa põllumajanduse vastu. Eesmärgid ei ole lahendused. Tootliku, konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa põllumajanduse saavutamiseks vajame uute nõuete asemel koostööd. Lisaks ei võta need strateegiadokumendid piisavalt arvesse vajalikke kohandusi pärast COVID-19 kriisi. Keskkonna ja kliima edasise kaitsega seotud kulud ei tohi jääda ainuüksi põllumajandustootjate kanda. Selle tulemuseks oleks suurema hulga Euroopa toiduainete tootmise allhange kolmandatesse riikidesse ja ennekõike Euroopa Liidus suure hulga põllumajandusettevõtete hülgamine," ütles Copa president Joachim Rukwied.

ELURIKKUSE STRATEEGIA - Komisjoni eesmärk luua rohkem kaitsealasid vähendab ELis põllumajandustootmiseks ja metsanduseks kasutatavat pinda. Lisaks suurele potentsiaalile maa hülgamiseks ja karmimate piirangute kehtestamisele juba kaitstud aladel on maa aktiivse kasutamise 10% -lisel vähendamisel tõsised sotsiaalmajanduslikud ja keskkonnamõjud. On tõenäoline, et EL suunab oma keskkonnajalajälje kolmandatesse riikidesse ja teeb seega kahju bioloogilisele mitmekesisusele kogu maailmas.

Positiivsed stiimulid ja alt üles suunatud osalusprotsessid on vajalikud, et ELi põllumajanduse kogukond kaaluks ja aktsepteeriks rohkem kaitsealasid. Igasuguse kaitse või meetmete vormis tuleks arvesse võtta säästvat maakorraldust, samuti piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi. Uue bürokraatia ja piirangute asemel peame edendama investeeringuid, mis põhinevad uuenduslikel ja taskukohastel tehnoloogiatel ning paremini toimival ja õiglasemal põllumajanduse tarneahelal.

Bioloogilise mitmekesisuse seisundi hindamisel tuleb arvestada, et põllumajandus ja metsandus ei ole võimelised mõjutama ökosüsteemide-väliseid mõjusid. Selliste mõjude hulka kuuluvad kliimamuutused, mulla katmine, infrastruktuuri areng, invasiivsed võõrliigid, röövloomad, salaküttimine jne. Seetõttu, kuni on võimalik tõestada, et eesmärkide saavutamiseks tehti piisavaid jõupingutusi, võttes arvesse olemasolevaid ressursse, ei tohiks põllumajandustootjaid ja metsaomanikke süüdistada juhul, kui eesmärke ei saavutata.

STRATEEGIA „TALUST TOIDULAUANI“ - põllumajandustootjad on esmased toidutootjad ja säästvama toidusüsteemi saavutamise võtmeisikud. Strateegiale järgnevad seadusettepanekud peaksid aitama vähendada konkurentsieeliseid, mis praegu kehtivad väljaspool ELi kasutatavatele tootmismeetoditele ja kaitsta rahvusvaheliselt tunnustatud kõrgeid Euroopa standardeid.

„Meile põllumajandustootjatele ja põllumajandusühistutele tuleks anda vahendid ja poliitiline kindlus vajalike investeeringute tegemiseks, mis põhinevad ELi sise- ja väliskaubandusel. See ei tähenda ainult ELi investeeringutoetuste rahastamist, vaid ka seda võimaldava soodsa keskkonna loomist. Euroopa põllumajandustootjad ja põllumajandusühistud vajavad alternatiivseid tehnoloogiaid, tarneahela paremat ja õiglasemat toimimist ning tihedamat kontakti tarbijatega. Nende investeeringute jaoks on parimad partnerid põllumeeste ühistud," juhtis tähelepanu Cogeca president Ramon Armengol.

Seetõttu kutsuvad Euroopa põllumajandustootjad ja põllumajandusühistud Euroopa Komisjoni üles tagama, et „Talust toidulauani“ strateegia eesmärkidega kaasneks põhjalik maakasutussektori mõju hindamine ja korralikud konsultatsioonid asjaomaste sidusrühmadega. See on eriti oluline taimekaitsevahendite ja antibiootikumide müügi, väetiste kasutamise ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade jaoks. Mahepõllumajanduse eesmärkide kavandamisel peab komisjon võtma arvesse kumuleeruvat sotsiaalset ja majanduslikku mõju, mis tuleneb mahepõllundustoodete tavaliselt madalama saagikusest, turu reaalsusest ja tavatootmise langusest vajalike sisendite puudumise tõttu. Kõigi nende küsimuste valguses oleme pettunud, et teatises ei käsitleta enam ELi toidujulgeoleku vaatluskeskuse loomist.

Tasakaalustatud toitumise ja tervisliku toidu tarbimise propageerimine nii loomsetest kui ka taimsetest allikatest on hädavajalik. Euroopa põllumeeste kogukond toetab iga meedet, mis julgustab tarbijaid omaks võtma dieeti, mis tagab nende hea tervise. Seetõttu peaksid igat tüüpi toitumisalase teabe märgistamine ja toitumisjuhised põhinema usaldusväärsel teadusel ja vältima lihtsustatud lähenemisviisi, mis võib olla eksitav. Sellega seoses peaksid sellised algatused võtma arvesse põllumajandustoodete, sealhulgas loomset päritolu toodete, olulist toiteväärtust, mille tähtsust loomulikul tervislikul toitumisel ei saa tähelepanuta jätta. Läbipaistvus, eriti toidu päritolu osas, on samuti ülioluline.

ÜPP - nagu kinnitavad ka komisjoni täna avaldatud sisedokumendid, pakub ÜPP sobivat raamistikku Euroopa tasandil seatud eesmärkide toetamiseks. Ühise põllumajanduspoliitika toetused ja eeskirjades sätestatud tingimuslikkusekriteeriumid, nagu integreeritud kahjuritõrje, loomade heaolu, toiduohutus, antibiootikumide kasutamine ja maastiku iseärasused, jõuavad 6,5 miljoni põllumajandustootjani. See näitab, et ÜPP-l on kõige suurem potentsiaal mõjutada põllumajandustootjate tehtud otsuseid. Liikmesriikide seatud eesmärkides ühise põllumajanduspoliitika strateegiliste kavade raames tuleks seda arvestada ja mitte ainult täita Euroopa Rohelise Kokkuleppe eesmärki, vaid ka arvestada juba saavutatut. Näiteks alates 1990. aastatest on Euroopa põllumajandus vähendanud kasvuhoonegaaside heitkoguseid enam kui 20%, suurendades samal ajal oma tootmist 25%.