„Tugev tuul ja lainetus panid vahepeal tööd seisma, aga eile (18. juunil) saime ka viimase planeeritud talgupäeva tehtud ja võime seekordsetele töödele joone alla tõmmata,“ ütles Keskkonnainspektsiooni looduskaitseosakonna peainspektor Ivo Kask.
Lisaks ligi 900 võrgule eemaldati järvest ääre- või avaveemõrd, mõrrakott, mõrrakere, ankur, kaabel ja muud taolist. Rekordpäev oli 8. juuni, kui meeskonnad tragisid välja 295 võrku.
Tragimised toimusid 4., 5., 8., 10. ja 18. juunil Peipsi põhja- ja keskosas, kus talvisel püügihooajal käis aktiivsem kalapüük ja kuhu võis arvatavalt ka lõunatuultega võrke triivida.
Talgute teisel päeval (5. juunil) osalesid president Kersti Kaljulaid ja keskkonnaminister Rene Kokk, järgmistel päevadel olid abiks kutselised kalurid, harrastuskalastajad ja kolleegid Keskkonnaministeeriumi haldusalast.
Tööde mahust annab aimu töötundide ja läbitud kilomeetrite arv – ühtekokku tehti rohkem kui 1000 töötundi ning läbiti alustega umbes 3300 kilomeetrit. Sellele lisandub talgute ettevalmistamiseks kulunud aeg ja niiöelda järeltöötlus – võrkude hävitamisele viimine ja dokumentide vormistamine.
„Võrkude tragimine on aeganõudev ja kulukas ettevõtmine, aga et järv ei ummistuks triivima jäänud võrkudest, tuleb seda rasket ja, mis seal salata, ka üsna ebameeldivat tööd teha igal aastal. Täname kõiki abilisi, kes leidsin aega ja võimalust osaleda,“ ütles Kask.
„Võrkude probleem on saanud just viimaste talgutega suurt tähelepanu ning on jõudnud usutavasti ka kalurite ja harrastuspüüdjateni, kelle käitumisest ja hoolimisest sõltub palju. Loodame, et jõuame lõpuks ka lahendusteni, mis aitavad probleemi ära hoida või vähendada,“ ütles Keskkonnainspektsiooni peadirektor Olav Avarsalu.
Keskkonnainspektsioon on Peipsi tragimist läbi viinud alates 2006. aastast (vahele jäi ainult 2007. aasta). Igal aastal on eemaldatud järvest sadu nakkevõrke, mis annab lõpptulemuseks 9225 nakkevõrku.
Igal aastal jääb järve triivima hulk püüniseid. Osalt on tegu jää ja tuultega paigast liikunud nakkevõrkudega, osal juhtudest on arvatavasti põhjuseks püüdjate hoolimatus. Kuna võrgud on odavad, siis ei vaevuta neid igakord püügi lõppedes järvest välja tooma. Tõenäoliselt on järves triivivate võrkude hulgas ka ebaseaduslikke, ilma loata püügile pandud nakkevõrke.
Vanade triivima jäänud võrkude eemaldamine on vajalik, sest need püüavad kalu edasi, on ohuks ka veeliiklusele ning lõhuvad veesõidukite mootoreid ja kalastajate püügivahendeid.
Seotud lood
27 aasta jooksul on TOBROCO-GIANT arenenud ülemaailmseks kompaktlaadurite liidriks, pakkudes üht kõige ulatuslikumat tooteportfelli selles valdkonnas. Ettevõtte missiooniks on pakkuda intelligentseid lahendusi, mis lihtsustavad igapäevast tegevust erinevates tööstusharudes, olgu selleks siis ehitus, põllumajandus, haljastus või omavalitsused.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Muutuvad ka Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorid ehk EMTAKid
Üritused
Hetkel kuum
Hartman: regionaalsed esindajad võiksid olla eraettevõtluse kogemusega
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele