Copa-Cogeca: nisu ja rapsiseemnete tootmine langeb märkimisväärselt

Teravilja osas peaks EL-28 kogutoodang jõudma eelmise viie aasta keskmiseni umbes 305 miljoni tonniga. Nisu puhul on siiski oodata kogutoodangu netolangust 11,5%, kuna kasvupind on vähenenud (-3,5%) ning nii pehme kui ka kõva nisu saagikus on madal (-8,3%). Sügiskülvi mõjutas tugevalt suur sademete hulk; sügisesed sordid, näiteks talinisu, asendati kevadiste sortidega nagu oder, kaer ja mais. Sissetulekute eeldatav langus tuleneb peamiselt ebasoodsatest külvitingimustest, kevadest saadik täheldatud veepuudusest ja viirusekandjateks olevate putukate levikust. Pole üllatav, et seda olukorda peegeldab tootmiskulude kasv, peamiselt taimekaitsevahendite hinnatõusu tõttu.

Copa-Cogeca teravilja töögrupi president Jean-François Isambert ütles, et isegi kui esialgsete prognoosidega kaasneb ebakindlus, ollakse äärmiselt mures nisu tootmise vähenemise ja prognoositud majanduslanguse mõju pärast teraviljatootjate sissetulekutele turustusaastal 2020/2021.

Õliseemnete puhul eeldatakse, et EL-28 kogutoodang väheneb ja jääb alla 30 miljoni tonni. Selle põhjuseks on peamiselt rapsi külvipinna vähenemine 4,5% võrra pärast põuda mõnedes liikmesriikides ning vihmasajud sügiskülvi ajal koos haiguste ja kahjurite suure mõjuga olukorras, kus pestitsiidide kättesaadavus järjest väheneb. Saagid peaksid eeldatavalt olema sarnased 2019. aastaga ja EL-28 rapsiseemnete toodang jääb 16,3 miljoni tonni piiresse.

2019. aasta augustikuine põud, millele järgnesid tugevad vihmad septembris, mõjutasid rapsi külvi mitmes piirkonnas, peamiselt Ühendkuningriigis, Taanis ja Prantsusmaal, aga ka Austrias, Belgias, Prantsusmaal, Tšehhis ja Slovakkias. EL 15-s ei tehta põllumajandustootjatele erandeid neonikotinoidide kasutamiseks seemnete töötlemisel. Tootjad loobuvad rapsi kasvatamast, sest risk on liiga kõrge. Putukamürkide kasutamise keelud viivad paljudes piirkondades tehnilisse ummikseisu ja rapsi kasvatamisest loobumiseni. Rapsi kasvatamise vähenemist kompenseerib mõningal määral sojauba ja päevalill, sest neid taimi külvatakse kevadel. Külviandmete põhjal eeldatakse kõigi valgukultuuride toodangu kasvu kokku 6%. Saagiprognoose oli juunis veel liiga vara teha.

Copa-Cogeca õliseemnete töögrupi president Pedro Gallardo ütles, et tema arvates on ajalooliselt madal toodangu tase Euroopa viimaste aastate poliitilise lähenemisviisi tulemus: „Oleme piiranud biokütuste tootmist, kuid eirame piiramise mõju kõrvalsaadusena tekkivale valgusöödale, samal ajal aga tolereerime importi kolmandatest riikidest ja sealset metsade raadamist. Rapsiseemnete tootjad on muuhulgas pidanud võitlema haiguste ja kahjuritega, mis osutusid sel aastal eriti vastupidavaks. Kuna Euroopa ja riikide ametivõimud ei suuda mitmete taimekaitsevahendite lubasid pikendada ning puuduvad tõhusad alternatiivid, näiteks uued geneetilised meetodid, on Euroopa põllumeestel üha raskem rapsiseemet toota," sõnas Gallardo.

Kui olukord püsib, võib selline kasvupinna vähenemine suurendada ELi vajadust importida loomasöödaks valgurikkaid tooraineid, mis läheks täielikult vastuollu komisjoni eesmärkidega edendada Euroopas valgukultuuride tootmist. Rapsi kasvupinna oluline vähenemine võib mõnes Euroopa piirkonnas ohustada ka mesinduse elujõulisust.