- aripaev.ee
- tööstusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- raamatupidaja.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- finantsuudised.ee
- palgauudised.ee
- ituudised.ee
- foundme.io
- kestlikkusuudised.ee
- bestmarketing.ee
- aripaev.ee
- laanevirumaauudised.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- dv.ee
Sündis uus maherüpsi rekord
Viljo Siimsalu Narafarm OÜst osaleb tänavusel Viljelusvõistlusel kasvatades maherüpsi. Sel aastal õnnestus mehel saavutada rüpsi rekordsaak - 2,4 tonni hektarilt. Eelnev maherüpsi saagirekord Eestis oli 2,1 t/ha Tiit Tamme nimel aastast 2018 ja tavarüpsi senine saagirekord on 3,6 t/ha Alar Mutli nimel aastast 2015.
Lihaveisekasvataja Viljo Siimsalu Vigalast kasvatas sellel aastal maherüpsi ligikaudu 50 hektaril. Saadud saagist müüs ta Baltic Agrole üle 100 tonni maherüpsi.
Oma parima 13,2 hektarise põllu registreeris põllumajandustootja osalema ka viljelusvõistlusele. Talirüps oli koristusküps juba 10. juuli paiku, kuid vihmad ei lasknud koristada ning põllust käis üle ka laupäevane torm.
Pühapäeval kombainitud võistluspõld andis punkrikaaluks 2,8 t/ha, kuid niiskus oli vihmade järel üle 14% ja ka prahisus oli kõrge.
Saagi labori analüüsitulemuste alusel tuli teha mahaarvamised ning nüüd võib öelda, et uus viljelusvõistluse maherüpsi saagirekord on 2,4 t/ha, sealjuures rüpsi jaoks ka väga kõrge õlisusega – 43,8%.
Kuidas rekordsaak saadi:
1.Eelkõige Viljo Siimsalu õigel ajal tehtud väga õiged agrotehnika otsused. Peamisena muidugi taimede tasakaalustatud väetamine piisava veisesõnniku kogusega. Põld on praktiliselt lauda kõrval.
2.Taimede kasvuks eriti soodsad kasvutingimused: mulla huumushorisont on üle 60 cm ja bioloogiline aktiivsus väga kõrge – vihmausse on mullas ohtralt :
•Esimene põllukultuur pärast püsirohumaad - viimastel aastakümnetel on olnud see põld kasutuses vaid karjamaana ehk põllukultuuridest „puhanud maa“.
•Põllu naabriks on nõukogude aegne lüpskarja suurfarm, millest arvatavasti kaunis suur kogus orgaanilist väetist ka sellele põllule omal ajal jõudis.
•Viimastel aastasadadel on see ala olnud kasutuses kirikule kuulunud põllumaana, kus usutavasti millestki puudust ei olnud.
•Põld asub Vigala jõe ääres, kus viimastel aastatuhandetel on lammialale üleujutustega nii mõndagi ladestunud.
Margus Ameerikas, Baltic Agro ASi arendusdirektor
Seotud lood
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele