Kohalik toit tuntuks agroturismi, konkursside ja ühise turundamisega

Eestis müüakse valdav osa toidukaupu suurte kaubanduskettide kaudu ja ka väiketootjad sooviksid loomulikult müüa oma tooteid seal, kus on enim tarbijaid. Praegu jääb see aga paljude jaoks veel unistuseks ja seetõttu on peamisteks müügikanaliteks traditsiooniliselt laadad, turud, üritused, aga ka restoranid ja kohvikud. Vaikselt on siiski suurenemas väiketalunike toodete valik ka poodides.

Koroonaviiruse leviku piiragutest tingituna pidid paljud talunikud, kes olid seni oma tooteid müünud peamiselt laatadel, üritustel ning toitlustusasutustes, leidma kiirelt uusi müügikanaleid. Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuhi Kerli Atsi sõnul loodi üleöö e-poode ja tootjad alustasid omavahel koostööd, et pakkuda tarbijatele kojukannet, ning tehti lausa drive-in-poode. Lisaks ulatas väiketootjatele abikäe kodumaine kaubanduskett Selver, pakkudes müügivõimalusi vastavalt võimekusele. Kui tootmismahud olid väikesed ja ei suudetud tarnida ketiüleselt, sai tooteid müüa valikulistes Selveri poodides.

Eestimaa Talupidajate Keskliit püüab igati pakkuda talutoidu tootjatele turundustuge, näiteks läbi kaubamärgi Ehtne Talutoit, mis on naturaalse, värske ja maitsva toidu sümbol. Samuti tehakse läbi ühtse kaubamärgi arendamise tootjate ja liidu vahel tihedat koostööd.

“Mõne talu tooted on olnud turul pikemalt ja kogunud palju tuntust, näiteks Pajumäe talu ja Nopri talu, mis Ehtsa Talutoidu märki kandes aitavad omakorda tõsta ka kaubamärgi tuntust. Talunikud on loomulikult väga hõivatud oma põhitööga, kuna reeglina on nad oma ettevõttes mitmel ametikohal alates näiteks lüpsmisest kuni tootearendajateni välja. Siiski mõtlevad nad palju kaasa ja aitavad meil ehk esindusorganisatsioonil nende probleeme teadvustada ja uusi lahendusi leida,” ütleb Ats.

Liit uuris märtsi lõpus oma väiketootjatest liikmete vajadusi uute müügikanalite leidmise osas ning küsitluses selgus, et tootjad soovisid ühtset e-platvormi.

“Paljud talunikud, kelle sortiment on suurem ja kellel olid ka võimalused, lõid endale kiirelt kodulehele e-poed, müüki tehti ka sotsiaalmeedia vahendusel. Turule tuli kiirelt eraalgatusi ja e-poode, kus hakati müüma talutoitu, kuna kogu meedias kajastatu ja kriisiolukord oli soodne kohaliku toidu müümiseks. Talunikud mõtlesid, kuidas korraldada kojukannet ning turule tulid ka perekogustega tooted ehk kaubanduspakenditeta tooted, kus hoiti kokku pakendamise pealt,” räägib Ats. “Oleme uurinud tootjatelt nende e-poe müüginumbreid ning tagasiside on, et müük kasvas koroonakriisi ajal hüppeliselt. Üks tootja, kellel enne eriolukorda e-poodi polnud, tõi näiteks, et lausa veerand kogumüügist tehti e-poe vahendusel. Pärast eriolukorra lõppu on järk-järgult e-poe müük vähenenud, kuid kindlasti on e-lahendustel suurt arenguruumi talunike toodangu turustamisel.”

Loe artiklit täismahus Kaubandus.ee veebist.