Äripäeva raadios: Kes võidab roheleppest?

Inglise keeles on rohelepe Green Deal, küsimus on, et kelle vahel siis see diil tehtud on, püstitas saatejuht küsimuse.

„Laiemalt võib öelda, et Green Deal on katusstrateegia, ehk siis Euroopa Komisjon on selle lepingu osaliselt teinud iseendaga. Aga olgem ausad, et kui uus komisjon meil hiljuti ametisse astus, tekkis mõningaid üllatusi, mõningaid selliseid tagasilööke komisjoni presidendi valimisel võrreldes esialgse plaaniga, mida siis Euroopa Liidus või Europarlamendis tegutsevad suured parteid omavahel kokku olid leppinud ja selle jaoks, et leida kompromisskandidaat, pakuti välja Ursula von der Leyeni kandidatuur. Leyen, kes hakkas mõtlema selle peale, et milline see Euroopa Liidu tulevik välja võiks näha, leidis, et uus Euroopa parlament oli suhteliselt rohelise mõtteviisiga ning nii algasid ka need mõtted, et maailma digitaliseerimise kõrval, teine suur teema, mis Euroopa avalikkust erutab, on kliima- ja keskkonnaproblemaatika,“ selgitas Siim Tiidemann.

Mõnes mõttes võib öelda, et tegemist on millegagi, milleks Euroopa ühiskond võib-olla tervikuna on rohkem olnud valmis, aga see kokkulepe konkreetselt on praegusel hetkel komisjonikeskne, Euroopa Parlamendi sellise pool vaikiva heakskiiduga, lisas asekantsler.

Kes on roheleppes võitjad ja kes kaotajad, uuris Tõnissoo.

„Kui vastata komisjoni sõnadega, siis kõik kes on uuendusliku mõtteviisiga ja toetavad keskkonnasõbralikku majandamist ja jätkusuutliku eluviisi, võiksid olla potentsiaalis võitjad. Päris võitjad ja kaotajad muidugi selguvad protsessi käigus,“ lausus Tiidemann. „Rohelepe on ju üldine dokument, mis hõlmab endas kogu laiemat eluvaldkonda. Põllumajandusega seonduv on sellest ainult üks osa, mitte küll väike, vaid päris oluline osa, aga siiski on üsna keeruline ette määratleda seda, kes sealt lõpuks võitjad ja kaotajad saaksid olema ja eks see sõltub ju ka sellest, milliseks need tuleviku diilid täpsemalt kujunevad.“

Rohelepe paneb paika üldised suunised, kuhu tahetakse jõuda aastatks 2050, selle peamiseks eesmärgiks on kliimaneutraalsuse saavutamine. Roheleppe alla on aga koondunud rida alamstrateegiaid, rääkis saates Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak. „Selleks, et roheleppega seatud eesmärke saavutada, on komisjon välja tulnud tegevuskavaga, mis koosneb erinevatest strateegiatest. Näiteks põllumajandust mõjutab kõige rohkem strateegia "Talust toidulauani" ja elurikkuse strateegia,“ lausus Maruštšak.

Saadet toetab Agroekspert.