Kõige ilusama Elatus Era põllu konkursil näitasid põllumajandustootjad oma parimaid talinisupõlde

Põllukülastused toimusid juuli alguses ning konkursi peaauhind – Joel Ostrati valmistatud piduliku õhtusöögi 30-le inimesele võitja põllul - anti võitjale augusti alguses.

Soone Farm OÜ-st tuli sel aastal konkursi võidupõld - talinisu ´Creator´saagiks lõppkokkuvõttes 7,7 t/ha (kuiv), kvaliteediga toidunisu 4. klass. Madis Tamm, ettevõtte üks juhte ja agronoom, kommenteeris, et sel aastal läks suurem osa nende talinisu saagist toidunisuks. Võistluspõllul oli eelkultuuriks hiline suviraps ja külv sellele tehti seepärast kõige hiljem, oktoobri alguses. Seetõttu ei oodatud nii suurt saaki, seda enam, et seeme külvati tavapärase külvinormiga, kuigi sageli kiputakse hiliste külvide korral külvinormi suurendama. Võimalik, et abiks oli ka soe talv.

Talinisu külvatakse ettevõttes juba viimased 9. aastat 20 cm-se reavahega. Selle tulemusena püsivad teraviljade alumised lehed kauem rohelised ning on olnud aastaid, kus kogu taimestik ongi kuni saagi küpsemiseni enam-vähem tervenisti roheline. Ilmselt tingivad selle nii valguse parem juurdepääs kui ka parem õhu liikumine taimede vahel, mistõttu taimehaiguste üleüldine foon on madalam. Iseäranis hea tulemuse peaks see andma odra puhul. Rapsi külvatakse Soone Farmis samuti tavapärasest suurema reavahega – 40 cm. Eelkõige on märgatud erinevust talvekindluses – suurema reavahe puhul kasvavad taimed mitte niivõrd pikkusesse, vaid rohkem laiuti, kattes paremini maapinda.

Auksi Agro OÜ põld Viljandimaal sai sel taimekasvatushooajal tunda mitmeid ekstreemseid ilmastikutingimusi. Kevadel oli ilm külm ja niiske, kohati esines lausa öökülma. Hilisem põud ja kuumus panid samuti muretsema. Võistluspõllul kasvatatud talinisu `Creator` andis aga üllatavalt hea saagi - 10 t/ha (niiskus 14-15%). Ettevõtte juht Ando Adamson on rahul, kuna keskmised talinisu saagid on neil sel aastal kõik vahemikus 8-10 t/ha ning kuigi osa saagist on veel kokkuostu viimata, ei ole alla 800 g/l mahukaalu sel aastal ühelgi koormal veel olnud. Mis on selle põhjuseks, on raske täpselt öelda, kuid Ando ise arvas, et küllap on oma osa ka T1 pritseringis kasutataval tugeval fungitsiidil, mis muuhulgas sisaldab strobiluriini ning T2 pritseringis kasutatud Elatus Era´l. Küll aga on proteiin oodatust madalam, selle põhjuseks võib pidada tõsiasja, et kasutatava lämmastikväetise koguse ning saadava saagi juures jäi lämmastikku taimedele ilmselt väheks. Öökülmasid kommenteerides ütles Ando, et sel aastal tuli hästi välja erinevus sortide omadustes ehk kui näiteks `Creator` ja `Ramiro` pidasid öökülmadele väga hästi vastu, siis nii mõnegi teise sordi puhul muutus taimestik peale öökülmasid pruunikaks.

Paunvere Agro OÜ võistluspõllul Jõgevamaal kasvas talinisu `Skagen`, mida ettevõttes kokku kasvatati sel hooajal 175 hektaril. Suur osa saadavast saagist läheb loomasöödaks, kuna ettevõte on ka piimakarjakasvataja. Elatus Era`t kasutati võistluspõllul normiga 1,0 l/ha. Agronoom Katrin Tootsman rääkis, et ka Jõgevamaal olid ilmastikutingimused kevadel heitlikud. Esialgne külm põhjustas siin-seal ebaühtlast taimede kasvu, kuid positiivse poole pealt pani taimed hästi võrsuma. Külmale järgnenud põud ja sellega vahelduvad suured vihmasajud tegid murelikuks, kuid saagiga 7,4 t/ha võis lõppkokkuvõttes rahule jääda.

Mäemõisa OÜ võistluspõllul kasvas kogunisti 2 eri sorti. Mõlematelt saadud saak läks toidunisuks, saaginumbrid talinisul `Fredis`6,5 t/ha ning `Balitusel` 7,5 t/ha. Kuigi `Fredis` andis vähem saaki, oli saagi proteiinisisaldus oluliselt kõrgem. Peremees Sander Hiire arvas, et saaki võis limiteerida ka hiline sügisene külv ning arvatavasti sai seeme veidi liiga sügavale mulda. Võistluspõllul oli eelviljaks raps.

Mäemõisa OÜ rakendab otsekülvisüsteemi, kus seeme külvatakse laia reavahega 25 cm ja nii juba viimased 6 aastat. Sander räägib, et otsekülvi üks eeliseid tuleb tänavusel sügisel eriti hästi välja – nimelt taheneb maapind peale vihma kiiremini, võimaldades külvitöödega rutem jätkata. Kuivadel aastatel on otsekülvipõldudel rohkem niiskust ning seemet, töötunde ja kütust kulub vähem. Laia reavahe puhul on taimed madalamad ning võrsuvad jõudsamalt. Kui viljelusprogrammis on kõik taimedele vajalik olemas, kasvavad külviread kenasti täis. Sanderi sõnul ei ole ka saak väiksem kui tavakülvi puhul, soodsatel aastatel on pigem vastupidi – lai reavahe annab tulemuseks kõrgema saagi. Küll tuleb otsekülvisüsteemis rakendada korralikku viljavaheldust ning haigustõrje on pigem ennetav, kindlasti tuleb orashein kontrolli all hoida.

Umbrohtumuse vähendamiseks ja koristusjääkide kiiremaks lagunemiseks töödeldakse põllud peale koristust põhuäkkega üle. Nii saavad koristusjäägid peale kombaini ühtlasemalt laiali laotatud ning eelkultuuri varis ja umbrohuseemned idanevad samuti kiiremini. Ettevõte püüab igal aastal juba sügisel umbrohutõrjet teha, kuna see on soodsam, efektiivsem ja keskkonnasõbralikum – väikeseid umbrohutaimi on lihtsalt kergem tõrjuda ning seda saab teha optimaalse kulunormiga. Sügisene umbrohutõrje on ka vähem mõjutatud öökülmadest, mida varakevadel võib tunduvalt suurema tõenäosusega esineda.

Valgamaal asuv Tsentrum Agro osales võistlusel 11-hektarilise põlluga, millel kasvas talinisu `Malunas` - saagiga 9 t/ha võib igati rahule jääda ning kvaliteedi poolest oli tegemist toidunisuga. Sügisel võrsus talinisu hästi, ka hooajal kasutatud Elatus Era normiga 1,0 l/ha tegi oma töö nii nagu vaja. Tsentrum Agros rakendatakse tavapärast viljelussüsteemi ning selle aasta eripärana tõi ettevõtte juht Kalle Vahar välja nädalase kuumaperioodi, mil õhutemperatuur 30-kraadi põllukultuuridele mõnevõrra liiga tegi. Samas oli koristusperiood soodne ja kuiv ning vili põllult tuli 15-16%-lise niiskusesisaldusega. Kui taliviljade saakidega on hetkel hästi, siis suviviljade koristus on Valgamaal keerulisem – jahe ilm ei ole lasknud suviteraviljadel korralikult valmida ning nagu ka mõnel pool mujal Eestis, on suviviljade põlde, mis kahjuks veel rohelised.

Ka Palandiku talus külvati talinisu otsekülvikuga talirapsi järel otse kõrde, külv 5. septembril ja põhisordiks `Skagen`, mis andis 9 t/ha saaki. Võistluspõllule oli aga külvatud teisigi sorte – nimelt asus keset põldu Kevili talinisu võrdluskatse.

Tartumaal asuva Suitsu Suurtalu talinisu `Judita` põld andis saagiks 9 t/ha ning oli kvaliteedinäitajate poolest samuti toidunisu kategoorias. Peremees Rain Villemsoni sõnul sai külv tehtud septembri esimeses pooles ja kuigi talv oli soe, olid taimed kevadel kollased. AN-ga väetamine turgutas taimi aga kiiresti ja hooajal võistluspõldu kontrollimas käies tuli Syngenta meeskonnal tõdeda, et taimestik põllul on väga ühtlaselt arenenud ja heas seisus.

Syngenta tänab kõiki osalisi - võistlus oli väga tasavägine, taimed põldudel haiguste eest hästi kaitstud ning lipuleht taimedel roheline - just see oli see, mida Syngenta meeskond enim hindas. Võib öelda, et silm puhkas võistluspõldudel ja kõik põllud andsid väärilise saagi!

Jaanika Mirka, Syngenta Eesti