2019. aastat jäävad iseloomustama tooraine-hindade tõus, tööjõukulude kiire kasv ning üldine majanduse kuumenemine, millele selle aasta kriis on toonud osalist leevendust, aga loonud ka uusi väljakutseid, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp.
- Nii möödunud aastal kui tänavu on lihaturu suurim mõjutaja sigade Aafrika katk. Möödunud aastal, kui Hiina seakasvatus vähenes katku tõttu 50%, tõusis Hiina nõudlus nii sea-, veise- kui kanaliha järele, mis tõstis sealiha hinda kogu maailmas. Foto: Erik Prozes
Toiduainetööstus (sh joogitööstus) on pikaajaliste traditsioonidega haru töötlevas tööstuses. Eestis tegutseb üle 700 toidutööstusettevõtte, andes tööd 3% hõivatutest ning luues 2% Eestis loodud lisandväärtusest. 2019. aastal toiduainetööstuse mahud kasvasid, mida toetas tarbijate kõrge kindlustunne. Töötuse määr oli madal ja keskmine palk jätkas kasvu. Valitsuse otsus piirikaubanduse ohjeldamiseks alkoholi aktsiisi langetada suurendas aasta teises pooles ka joogitööstuse mahtusid.
Nii nagu mitmed sektorid, on ka Eesti toiduainetööstus osa globaalsest majandusruumist, mistõttu mõjutas meid oluliselt Hiinas toimuv. See on suur ja kasvav turg ning möödunud aastal seal levinud sigade Aafrika katk vähendas nende sealiha isevarustatuse taset ca 50% ning tõstis sealiha hinda kogu maailmas, sealhulgas Eestis märkimisväärselt.
Hoolimata meie riigi väiksusest on Eestil valdkondi, kus isevarustatuse tase on väga eeskujulik – piim, kala ja teravili. On ka kategooriaid, kus isevarustatuse tase võiks olla parem, näiteks köögiviljakasvatus ja lihatootmine.
Piimatootmine kasvab
2019. aasta oli piimatööstuste jaoks stabiilne, keskmine toorpiima hind suuri muutusi läbi ei teinud. Kuigi lehmade arv on aasta-aastalt Eestis vähenenud, on toodangu maht siiski kasvanud.
Eesti piim on oma kõrge kvaliteedi ja kõrge valgusisalduse poolest kõrgelt hinnatud ja kuna meie omavarustatuse tase küündib 180 protsendini, on toorpiim, juust, või ja lõssipulber olulisemad ekspordiartiklid, mis jõuavad nii Läti, Leedu, aga ka Itaalia, Jaapani, Hiina ja Vietnami tarbijateni.
Tänavune kevad tõi kaasa piima hinna languse koroonapiirangutest tingitud ekspordi järsu kukkumise ja mugavustoodete tarbimise vähenemisega. Itaalia, kes on üks suurim juustutootja ja importija, kaubandus seisis ja see avaldas mõju toorpiima hinnale ka Eestis. Kuna suvel tarbimine taastus, siis tõusis mingil määral ka piima hind, kuid ei jõudnud siiski samale tasemele möödunud aasta sama ajaga võrreldes.
Kuna piima hind on otseses seoses tarbimisega ja ilmselt hakkavad riigid oma majandust rohkem kaitsma, mis muudab eksportimise keerulisemaks, siis suurt tõusu ei ole enne ette näha, kui viirus on suudetud seljatada.
Nii piima- kui ka lihatööstust mõjutab aina enam suurenev nõudlus veganitoodete järele ja on lähiaastate küsimus, mil määral see traditsioonilistelt toodetelt turgu võtab.
Praegu on piima- ja lihavabade toodete nõudlus Eestis siiski veel väike, selle kasvades on aga ka liha- ja piimatööstused valmis turule tulema veganitoodetega. Näiteks juba praegu lisatakse lihatoodetesse ohtralt köögivilju ja Valio on toonud turule taimsed piimad.
Lihatööstust mõjutab enim Hiina
Nii möödunud aastal kui tänavu on lihaturu suurim mõjutaja sigade Aafrika katk. Möödunud aastal, kui Hiina seakasvatus vähenes katku tõttu 50%, tõusis Hiina nõudlus nii sea-, veise- kui kanaliha järele, mis tõstis sealiha hinda kogu maailmas. Eesti päritolu sealiha eksporditi 2019. aastal 8807 tonni, mis on viimase viie aasta suurim kogus ja võrreldes 2018. aastaga 23% rohkem. Peamised sihtriigid olid Läti, Leedu ja Soome. Kanaliha hind jäi stabiilseks.
Hoolimata tänavusest COVID-19st tingitud sealiha ülepakkumisest, on ja jääb sigade Aafrika katk globaalselt oluliseks sealiha hinna mõjutajaks ning peaks seda tõstma ka lähiaegadel.
Pärast 2017. aasta katkuepideemiat Eestis pole Eesti sealiha omavarustatuse tase veel lõplikult taastunud, kuid on tõusuteel ning ulatus 2019. aastal 80 protsendini. Veiseliha toodame ise 89% ning linnuliha 57%.
Liha tarbimine on Eestis olnud suhteliselt stabiilne ning jääb 80 kg juurde inimese kohta aastas.
Kõige tööjõumahukamad tegevusalad toiduainetetööstuses on liha- ja pagaritööstus ja viimastel aastatel on oluliselt süvenenud sektori tööjõupuudus.
Leiva ja saia tarbimine kahaneb
Kuigi üldine leiva-saia tarbimine on languses, on hea meel selle üle, et rahaliselt turg siiski kasvab 1–3 protsenti aastas. Vähem ostetakse nn vana kooli pätsitooteid, rohkem portsjontooteid ja erineva lisandiga tooteid, mis on kallimad ja mõjutavad seeläbi ka keskmist hinda.
Pagaritoodete hinda mõjutas 2019. aastal eelkõige tööjõukulude ja tooraine hinna kasv. Nisu ja rukki hind on aga otseses seoses ilmastikuoludega kõikjal maailmas, sest Eesti on muutunud ka suureks teravilja eksportijaks. Valdav osa meie pagaritoodetes kasutatavast teraviljast pärineb siiski meie oma põldudelt.
Kuivõrd mitmel suuremal pagaritööstusel on tootmisüksuseid ka väljaspool Eestit, sest erinevate tootmisliinide soetamine on kallis ning ainuüksi Eesti turg liiga väike investeeringu õigustamiseks, siis liiguvad pagaritooted tihedalt nii Balti riikide kui Soome suunal.
Loe täismahus artiklit Äripäeva teemaveebist
tööstusuudised.ee.
Seotud lood
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?