Eesti põhjapoolne ala on uute ortofotodega kaetud

Ortofotode lahutusvõime jääb vahemikku 10–25 sentimeetrit, tiheasustusaladel on see suurem ja hajaasustuses väiksem. Sellise lahutusvõime juures on ortofotolt lisaks hoonetele ja teedele eristatavad väiksemad rajad, aiad, okas- ja lehtpuud jne.

Ortofotodega saab tutvuda Maa-ameti kaardirakenduses » või WMS-teenuses ». Need on saadaval ka avaandmetena.

•10-sentimeetrise ruumilise lahutusvõimega asulad: Tallinn, Tartu, Pärnu, Abja-Paluoja, Antsla, Elva, Karksi-Nuia, Kilingi-Nõmme, Kuressaare, Lihula, Otepää, Põltsamaa, Põlva, Pärnu-Jaagupi, Räpina, Suure-Jaani, Tootsi, Tõrva, Valga, Viljandi, Võhma, Võru ning Ruhnu saar.

•20-sentimeetrise ruumilise lahutusvõimega kevadine lehevaba lend katab Hiiumaa, Läänemaa, Raplamaa, läänepoolse osa Järvamaast ja suurema osa Harjumaast, lisaks Saaremaa rannikuala ning Loksa–Kunda–Sillamäe–Narva-Jõesuu ja Virtsu–Tõstamaa–Pärnu–Ikla vaheline rannikuala ning Muhu ja Kihnu saar.

•25-sentimeetrise ruumilise lahutusvõimega suvine lend katab Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, põhjapoolse osa Jõgevamaast, idapoolse osa Järva- ja Harjumaast, lisaks Elva–Otepää–Antsla piirkond kuni Eesti-Läti piirini.

Ortofotode puhul on tegu töödeldud aerofotodega, mis kajastavad looduses esinenud olukorda ülelennu hetkel. Ortofotode aluseks olevad aeropildid ja kõrgusandmed on kogutud spetsiaalsete kaardistuslendude käigus, mida tehakse igal aastal poole Eestimaa kaupa – kordamööda Eesti põhja- ja lõunapoolne osa. Suuremate asulate ortofotod uuendatakse igal aastal. Kaardistuslennud toimuvad ilusa ilmaga kevadel ja varasuvel, mil maa on vabanenud lumikattest ja taimestikuga veel katmata.