Koroonaviiruse levikust tulenevaid riiklikke abimeetmeid kasutasid Balti võrdluses kõige rohkem Leedu põllumajandusettevõtted, samas kui Eestis ja Lätis oli aktiivsus tagasihoidlik, näitab SEB poolt Baltimaade väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) seas läbi viidud uuring.
- Leedu põllumajandusettevõtted vajasid kõige rohkem COVID-19 abimeetmeid. Foto: Pixabay
Leedu põllumajanduses kasutas abimeetmeid 22% vastanutest, Eestis 9% ning Lätis vaid 3% küsitletutest. Sama pingerida oli kõikide VKE-de arvestuses, kus Leedule (52%) järgnesid Eesti (20%) ja Läti (12%).
„Põllumajandus kasutas abimeetmeid vähem kui VKE-d keskmiselt, mis väljendab sektori suhteliselt head väljavaadet. Võib oodata, et põllumajandustoodete tarbimine püsib stabiilne, kuigi seda pärsib vähenenud nõudlus raskustes olevates turismi- ja vaba aja veetmise sektoris,“ ütles SEB põllumajandussektori juht Andrus Mägi.
Lisaks nimetas tänavu juulis toimunud uuringus 20% Leedu põllumajandusettevõtetest, et neil on kavas abimeetmeid kasutada edaspidi; Lätis oli vastav näitaja 11% ja Eestis 4%.
Eestis VKE-de võrdluses oli abimeetmeid kasutanuid kõige rohkem jae- ja hulgikaubanduses (21%), millele järgnesid muu teenindussektor (16%) ning töötlev tööstus (15%). Üsna võrdselt olid sektoritest esindatud majutus ja toitlustus, ehitus (mõlemad 8%), transport ja laondus (7%) ning põllumajanduse osa oli sektorite võrdluses vaid 3%.
Koroonakriisi mõjusid analüüsiv SEB uuring Baltic Business Outlook (BBO) toimus juulis 2020 ning kokku vastas 2566 ettevõtet, neist Eestis 1133, Leedus 1001 ning Lätis 432. Üle 90% küsitluses osalenud ettevõtetes oli kuni 50 töötajat ning rõhuv enamus neist olid kuni 10 töötajaga ettevõtted.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.