Valminud on taime- ja loomakasvatuse konkurentsiraport

Valdkonna kvartaliraport põhineb maksu- ja tolliameti poolt kogutud ja avaldatud ettevõtete 2018.-2020. aasta kvartalipõhistele äriandmetele, äriregistri ja statistikaameti infole ning ettevõtjate hulgas läbi viidud küsitlustele. Raportisse on kaasatud ettevõtted, mille aastane müügitulu ületab vaatlusaluses ajavahemikus 200 000 euro piiri.

Sektori olukorda kommenteeris Voore Farmi tegevjuht Henrik Klammer. Küsitles Äripäeva Infopanga konkurentsianalüütik Sigrid Kõiv.

Tunne on sama nagu kõigil Eesti põllumeestel. Koroonakriisi suurimaks mõjuriks oli piima kokkuostuhindade järsk ja põhjendamatu langus, millest tulenevalt langes seni piiripealne kokkuostuhind selgelt alla omahinna. Voore Farm ei jäänud sellest puutumata, sest toodame söötasid osaühing Voore Mõisale, mis tegeleb piimakarjakasvatusega. Kriisist tulenenud käibevahendite nappus on ka maksuvõla põhjustajaks. Ettevõtte plaane otseselt ümber hindama ei pidanud, kuid kogu sektoris oli olukord siiski keerulisem kui meil.

Meie ettevõte kannatas aastatel 2016-2018 keeruliste ilmastikutingimuste all tugevalt. Mitu aastat jäi oluline osa saagist tänu vihmadele põllu peale ja viimasel aastal tugeva põua tõttu ei kasvatanud taimed erilist saaki.

2019. aasta oli normaalne taimekasvatuse aasta, kus ilm soosis nii teravilja- kui ka rapsikasvatust. Tundub, et ka 2020. aasta kvalifitseerub sarnasesse kategooriasse.

Peamised murekohad on endiselt suhteliselt ettearvamatu turg, kus kokkuostuhinnad käivad hooaja jooksul korduvalt tipust põhjani, kuna kaubeldakse vabal turul. Saatuslikuks võivad siiski saada peamiselt keerulised ilmastikutingimused, kuna taimekasvatus on väga ilmatundlik valdkond. Loomulikult oleks vaja tugevdada oma investeeringuid erinevatesse objektidesse, olgu selleks kuivatikompleksi laiendus või uute ladude ehitus, kuid seni on nende investeeringute takistuseks saanud siiski vahendite nappus.

Tööjõukriis meid väga tugevalt ei puudutanud, kuid vaadates kogu sektorit tervikuna, ei ole tootmine ilma võõrtööjõuta praeguses majandussituatsioonis reaalne. Tööturul on tööjõupuudus ja inimesed ei tule maale tööle.

Pigem on vajab valitsuse tööjõupoliitika ümbervaatamist just töötukassa tegevuse poolelt. Kui on olemas töökohad, kuhu ei leita töötajaid ning töötul on kasulikum olla töötuna arvel ja süsteem ei sunni teda otseselt tööd leidma, siis ma näen, et selline olukord pole jätkusuutlik.

Teisalt ei ole näiteks Põlvamaa põllumehel erilist kasu sellest, kui Harjumaal on palju töötuid, sest reaalselt need inimesed teise Eesti otsa tööle ei lähe. Sellest tulenevalt ongi võõrtööjõu küsimus nii terav, kuna inimesi lihtsalt pole võtta. Üldiselt on siiski põllumajanduses korralikud palgad ja selle üle nuriseda ei saa.

Praeguses situatsioonis on päris keeruline midagi prognoosida, sest koroonakriisi jätkumisel võivad kannatada oluliselt sisendite hinnad ja kättesaadavus, samamoodi ka toodangu müügihind. Samas ma loodan, et olukord pigem stabiliseerub ja erilisi muudatusi sektori käekäigus, vähemalt halvenemise suunas, ei toimu.

Kas on märgata ka mõnda globaalset trendi, mis on põllumajandust peatselt mõjutamas? Aeg-ajalt tekitab elevust idee lihavaba liha süüa, samuti on taimetoitlus jätkuvalt trendikas.

Kõige olulisemaks mõjuks on huvigruppide tugev surve taimekaitsele, selle tõttu on turult juba lahkunud hulk toimeaineid ning lähiajal on neid lahkumas veel sama palju. Eesmärk on ikkagi kasvatada haigustevaba ja kvaliteetset toodangut, mis on ka turu ootus.

Taimetoitlaste hulga kasv sektorile erilist mõju avaldada ei tohiks, pigem on seal teatud hulk võimalusi, mida saaks ära kasutada. Samamoodi ei ole lähiajal kuhugi kadumas loomsete saaduste tarbimine.

Järgmine suur asi on minu arvates sordiaretus, mis kompenseeriks keelustatud taimekaitsevahendeid. Kahjuri- ja haiguskindlad sordid aitaksid vähendada keemia kasutamist põllumajanduses tagades samal ajal toodangu kvaliteedi ja saagi.