Riia sadam soovib saada piirkonna teraviljakäitlemise liidriks

Soodne geograafiline asukoht, sadamaettevõtete investeeringud terminali arendamisse ja kompetentsus puistlastikaupade käitlemisel on Riia vabasadama teatel nende peamiseks konkurentsieeliseks, võimaldades seada uue ambitsioonika eesmärgi saada sel alal piirkonnas liidriks.

Riia vabasadama ühe suurema põllumajanduskauba laadimisettevõtte KS Terminal juhatuse esimehe Eriks Ceseiko sõnul on eduka konkureerimise peamisteks eeldusteks piisavalt sügav sadam suurte laevade vastuvõtuks, samuti sobiv raudteeinfrastruktuur, mis tagab sujuva vastuvõtu ja töötlemise nii Läti muudest piirkondadest pärit teravilja kui ka transiitkaupade jaoks.

„Olulist rolli mängib ka sadamaterminalide väljaarendatud infrastruktuur, millel on piisavad põllumajanduslike kaupade vastuvõtu, ladustamise ja ümberlaadimise võimalused,“ ütles Eriks Ceseiko. „Tänavune teraviljahooaeg on alanud dünaamiliselt. Oleme juba käidelnud ligi 200 000 tonni teravilja, mis on parim näitaja meie ettevõtte teravilja käitlemise ajaloos. Enamik teraviljast on Läti teraviljakasvatajate tooted,“ lisas ta.

Praegu käideldakse teravilja Riia vabasadama 12 terminalis, mis on tarnijatele hõlpsasti kättesaadavad Daugava jõe mõlemal kaldal.

Ka teistele Riia vabasadama kaubagruppidele oli september edukas kuu. Võrreldes augustiga on konteinervedude käive sadamas kasvanud 3%. Kuu arvestuses olid Riia sadamas konteinerid suuruselt teine kaubagrupp, jättes puidu kolmandale kohale.

Riia vabasadama tegevjuhi Ansis Zeltinsi sõnul läbi nende liikuva kauba sortiment muutub. „Viimastel aastatel on fossiilsete energiaallikate (kivisüsi ja naftasaadused) maht vähenenud, samas kui teistes kaubagruppides – põllumajanduskaupade, puidu ja konteinerkaupade segmentides – on täheldada stabiilsust või kasvu,“ märkis ta.

„Meie sadamas on rohkem Läti päritolu lasti ja konteinerkaupu, mis on hea trend,“ lisas Riia vabasadama tegevjuht.

Tema sõnul on vabasadama ja selle terminalide eeliseks võime kiiresti kohaneda muutuvate turutingimustega. „Kui kaubagrupi maht geopoliitilise või turuolukorra tõttu väheneb, ei tähenda see, et sadamaterminalid on jõude või sadam lõpetaks oma tegevuse,“ lisas Ansis Zeltins.