Lõuna-Eesti toidukonverentsil räägiti eriolukorra õppetundidest

Konverentsi avanud EPKK juht Roomet Sõrmus rõhutas oma avasõnavõtus, et kevadine eriolukord tõmbas väga teravalt tähelepanu toidule. Toiduga kindlustatus tõusis ootamatult aktuaalseks päevateemaks, mille üle arutasid kaupmehed, toidutöösturid ja poliitikud. "Hetkeks tundus, et toit on tähtis teema. Peagi selgus, et sisuline arusaam toidujulgeoleku tagamise tegelikust sisust jäi siiski pinnapealseks. Jah, toidujulgeoleku tagamine tähendab seda, et kauplused oleksid avatud ja logistika toimiks. Ka seda, et toidutööstustele oleksid kättesaadavad pakendid ja desovahendid. Kuid eelkõige saab toidujulgeolek alguse siiski põllult ja laudast," sõnas Sõrmus.

"Tavaliselt arutleme toidujulgeolekust rääkides selle üle, kas suudame Eestis sisemaist tarbimismahtu arvestades piisavalt toiduaineid toota. Kevadises eriolukorras seisime silmitsi siiski väga erinevate probleemidega. Saime aru, kui kompleksne toidu tootmine tegelikult on ja kui paljudest erinevatest faktoritest see sõltub. Eriolukorra ajal ja mitu kuud hiljemgi arutlesime selle üle, kuidas saaksid kõik vajalikud põllutööd õigel ajal tehtud olukorras, kus tavapärane riikide vaheline liikumine enam ei toimi. Olukorras, kus töökäte nappus oli paljudele ettevõtjatele päriselt probleemiks, suruti üsna lihtsate lahenduste asemel peale teisi, maailmavaateliselt sobivamaid, mis paraku siiski ei töötanud," ütles Sõrmus.

Konverentsi korraldamiseks on Tartu Ärinõuandla eestvedamisel seljad kokku pannud erinevad Lõuna-Eesti toiduvõrgustikud ja arendusorgansiatsioonid, sh TÜ Taluturg, Jõgevamaa Koostöökoda, Põlvamaa Arenduskeskus, Tartu Teaduspark, EMÜ Polli Teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus, Võrumaa Talupidajate Liit/ Uma Mekk, MTÜ Sibulatee, MTÜ Mulgi Väiketootjate Liit, Valgamaa Arenguagentuur, Tartumaa Arendusselts ja Eesti Maaturismi Assotsiatsioon.