Murrame müüte: ravimijäägid ei jõua liha ja piima kaudu inimeste toidulauale

„Antibiootikumide kasutamine kasvustimulaatoritena ja haiguste ennetamiseks on loomadel ja lindudel Eestis ning kogu Euroopa Liidus juba üle kahekümne aasta keelatud,“ sõnab Rakvere ja Talleggi lihatooteid valmistava HKScani sea- ja linnukasvatuse juht Kaupo Ojavee. Ka piimatoodete tootja Valio piimaekspert Elle Must kinnitab, et tööstuslikule piimatootmisele kehtivad niivõrd karmid standardid, mis ei luba ravimijääkidega piima isegi tööstusesse sisse võtta.

Ojavee sõnul kasutatakse antibiootikume looma- ja linnukasvatuses ainult veterinaararsti diagnoosi alusel ravi eesmärgil, kui labori- ja kliinilised uuringud sellise ravivajaduse kinnitavad. „Nagu inimestelgi – igaüks endale retseptiravimit osta ei saa, selle peab välja kirjutama arst,“ ütleb ta. Tema sõnul kasutatakse antibiootikume looma- ja linnukasvatuses bakteriaalsete infektsioonide raviks, sealjuures antibiootikumide poole pöördutakse ikkagi vaid äärmisel vajadusel, kõige viimases hädas. „Kui haigestumine halvendab oluliselt linnu või looma tervist ja heaolu või on ohuks tema elule, siis on ravimi andmine põhjendatud,“ ütleb Ojavee. Lisaks, kui ravida on vaja, eelistatakse alati looduslikke alternatiive, enne kui antibiootikumide poole pöördutakse.

„Eelkõige on vaja hoida lindu/looma väga heades tingimustes ja stressivabalt ning vältida kokkupuudet haigustekitajatega,“ selgitab ta. Selleks, et ravimise vajadust üldse ei tekikski, tegeleb HKScan järjepidevalt eelkõige loomade ja lindude elutingimuste ja heaolu parandamisega ning on investeerinud aastate jooksul rohkelt erinevatesse bioohutusmeetmetesse, et broilerite ja sigade haigestumist täielikult ära hoida. „Vastutustundlikud ettevõtted loovadki loomadele ja lindudele võimalikult head elutingimused, et viia vajadus ravimise järele absoluutse miinimumini,“ ütleb Ojavee.

Samuti kehtivad väga ranged piirangud nende loomade ja lindude toodangu kasutamisele, kellele on ravimeid antud. Piimatoodete tootja Valio konsulent Elle Musta sõnul ei lüpsta ravil olnud lehma piima kvaliteetse toorpiima hulka enne, kui ollakse kindlad, et see ei sisalda antibiootikumide jääke. „Kui meie kontrollime iga tööstusesse saabuvat toorpiima partiid, siis vajadusel saavad toorpiima tootjad ka ise antibiootikumitestiga kontrollida,“ ütleb ta. Valio konsulent aitab ka piimatootjaid, annab nõu kuidas sööta ja kuidas tagada õiged hügieeninõuded ning kuidas tuleb toimida looma ravimisperioodil.

Ka lihatööstuses kehtivad sarnased reeglid. ”Kui looma või lindu on olnud vaja antibiootikumidega ravida, siis kehtib alati peale ravi lõppemist range lihatööstusesse saatmise keeluaeg, mis tagab looma kehast ravimijääkide väljumise ja seda jälgitakse ülima täpsusega. See on garantiiks, et liha, mis jõuab tarbijate toidulauale, on täiesti puhas ega sisalda mitte mingeid ravimijääke,” sõnab HKScani sea- ja linnukasvatuse juht Kaupo Ojavee.

Valiosse jõuab toorpiim Kesk- ja Lõuna-Eesti farmidest ning seda vaid heakskiidetud, kõrget toorpiima kvaliteeti tagada suutvatelt tarnijatelt. Rakvere Farmide seakasvatussüsteemi kuulub omakorda 20 üle Eesti paiknevat seafarmi, Talleggi broilerid kasvavad kokku 77 kanalas, mis asuvad peaasjalikult Põhja-Eestis.

Elle Musta sõnul teeb esimese kvaliteedikontrolli autojuht-laborant juba farmis enne piima auto peale laadimist, toorpiima kontrollitakse tehasesse jõudes enne maha laadimist ning veelkord toorpiima tankist enne toorpiima kasutuselevõttu. „Kui piim jõuab Valiosse, tehakse iga farmi piimale esimene kiirtest eesmärgiga veenduda, et piim ei sisalda pidurdusaineid. Lisaks pidurdusainete kontrollile teeme veel organoleptilised analüüsid ning kontrollime piima temperatuuri. Kui antibiootikumi testi tulemus on negatiivne, piima organoleptilised omadused ja temperatuur vastavad nõuetele, piim võetakse vastu,” selgitab ta kontrolliprotsessi.

Kui aga esmane analüüs ja ka kordustest näitavad piimas sisalduvaid aineid, mida seal olema ei peaks, siis piima autolt maha ei laadita ning selline nõuetele mittevastav piim saadetakse utiliseerimisele.

„Euroopa Liidu määrus 37/2010, mis muu hulgas reguleerib ka ravimijääkide piirnormi piimas on tegelikult leebem, kui need normid, mille me endale ise kehtestanud oleme. Meil on täielik nulltolerants antibiootikumijääkidele piimas ning meie testid on ELis kehtestatud piirnormidega võrreldes oluliselt tundlikumad,“ räägib Must. Sama kinnitab ka HKScani esindaja – endale seatud eesmärgid ja piirnormid on rangemad kui seadusandlus nõuab.

Kokku teeb Valio oma Laeva tootmisüksuses ühe päeva jooksul ligi 500 analüüsi, millega kontrollitakse nii toorpiima kui ka valmistoodete kvaliteeti. HKScanis teostavad ettevõtte enda toiduohutuse spetsialistid regulaarseid hügieeniauditeid ja tootmisprotsessi kontrolli. Keemilisi ja mikrobioloogilisi analüüse tehakse nii sööda, loomade ja lindude tervisliku seisundi, tooraine kui ka valmistoodangu osas. Kuus teostatakse ca 12 000 analüüsi.

Nii piima- kui lihatootja teevad ka tihedat koostööd VTA ametnikega, et püsiv toiduohutus oleks tagatud. HKScani erinevates tootmisüksustes töötavad lisaks ettevõttesisesele kvaliteedikontrollile ka riiklikud Veterinaar- ja Toiduameti ametnikud, kes samuti liha kvaliteeti kontrollivad. Rakvere tööstuses töötab 13 ja Tabasalu tööstuses 2 riiklikku sõltumatut järelevalveametnikku. Lisaks võetakse pistelisi proove ka juba poelettidele jõudnud liha- ja piimatoodetest, et toiduohutuses veelgi veenduda.