Oktoobri lõpust alates on lindude grippi diagnoositud kokku kümnes Euroopa riigis – Hollandis, Taanis, Saksamaal, Ühendkuningriigis, Prantsusmaal, Belgias, Iirimaal, Itaalias, Rootsis ja Horvaatias.
- Sellel sügisel on lindude gripi tõttu Euroopas hukatud ligi 400 000 kodulindu. Foto: Unsplash
Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Hele-Mai Sammeli sõnul on taud väga ohtlik. „Lindude gripi viirustüvi H5N8 inimestele ohtu ei kujuta, kuid tekitab suurt majanduslikku kahju. Gripi tõttu on sügisel nendes riikides hukkunud või hukatud ligi 370 000 lindu, sest haigusele puudub ravi,“ selgitas Sammel.
Sellel aastal on lindude gripi tõttu Euroopas hukatud üle 5 miljoni kodulinnu.
Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on eriti oluline, et kõik linnupidajad, kaasa arvatud hobilinnupidajad, järgivad bioohutusmeetmeid enda lindude kaitseks.
Linnupidajad peavad kasutama oma lindude kaitseks järgmisi bioohutusmeetmeid:
•ära too välisriikidest linde või haudemune, mis võivad kanda nakkust;
•korralda sõidukite sisenemine oma territooriumil nii, et lindudel ei oleks kokkupuudet transpordivahenditega;
•ära luba kõrvalisi isikuid linnupidamishoonesse;
•ära luba välismaalt pärit isikuid linnukasvatushoonesse või lindudega kokku puutuda vähemalt 48 tundi peale nende saabumist riiki;
•vaheta riided ja jalanõud ning pese ja desinfitseeri käed enne linnupidamishoonesse sisenemist;
•säilita ja hävita lindudelt pärinevaid saadusi nii, et kodu- ja metslinnud ei pääse neile ligi;
•aseta lindude joogi ja sööginõud sellisesse kohta, kus metslindudel puudub ligipääs;
•eralda haiged linnud tervetest, haiguse kahtluse korral teavita kohe loomaarsti;
•hoia karja juurde toodavad linnud eraldi vähemalt 30 päeva, sel ajal veendu, et linnud on terved ning luba oma karja ainult terveid linde.
Seotud lood
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?