Keerulises olukorras seakasvatajad otsivad lahendusi

„Eesti sealihatootjatel on keerulised ajad – ühelt poolt ei ole valdkond veel taastunud 2014. aastal vallandunud sigade Aafrika katku leviku ulatuslikest mõjudest, samas on viimastel kuudel sealiha turuhind uuesti langenud drastiliselt madalale tasemele ja söödavilja hind oluliselt tõusnud. Selles olukorras on väga tähtis riigi poolt antav erakorraline abi kodumaise seakasvatuse toetuseks,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Kodumaise sealihatootmise pikemat perspektiivi silmas pidades on Sõrmuse sõnul positiivne, et Eesti seakasvatajad teevad edukat koostööd tõuaretuse suunal, kuid sealihasektori edu kindlustamiseks tuleks oluliselt tugevdada ettevõtete vahelist majanduslikku ühistegevust ja koostööd toiduainete tarneahelas. Loomakasvatajate ühine tootjaorganisatsioon aitaks koordineerida tootmist, kavandada ühiseid investeeringuid, korraldada tootmissisendite ühishankeid ja panustada toodangu ühtlase kvaliteedi kindlustamisse. Samuti annab ühistegevus võimaluse turgude volatiilsusest tulenevate hinnariskide maandamiseks. „Oluline on tugevdada seakasvatajate kindlustunnet ja anda ettevõtjatele julgust tootmise laiendamisse investeerida, et Eesti tarbijate toidulauale jõuaks suuremas mahus kodumaine kvaliteetne sealiha. Praegu suudame toota vaid ca 80% Eesti siseturu vajadusest,“ rõhutas ta.

Sealihasektori olukord Euroopas on COVID-19, sigade Aafrika katku ja rahvusvahelise kaubanduse probleemide koosmõju tõttu halvenenud. Sigade Aafrika katku jõudmine Saksamaale on Euroopa suurimale sealiha tootvale riigile kaasa toonud ekspordipiirangud Hiina suunal. Saksamaal noteeritav sealiha turuhind langes septembris tasemele 1,27 EUR/kg eest ning novembri keskel toimus uus hinnalangus tasemele 1,19 EUR/kg. Sealiha hinnad on üldiselt kogu ELis erakordselt madalal tasemel, sageli allpool tootmiskulusid, söödahinnad aga tõusevad endiselt. Kokkuleppe puudumine Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelistel läbirääkimistel tekitab mitmetele ELi suurte tootjamaade ettevõtetele täiendavat ebakindlust.

Euroopa seakasvatajad ootavad kõikide tasandite ühiseid jõupingutusi sigade Aafrika katku leviku peatamiseks ja tõrjumiseks, samuti selle tõttu kannatanud tootjate kahjude kompenseerimist. Turuolukorra parandamiseks tuleb kasutada kõiki kättesaadavaid meetmeid, samuti kaitsta ELi turuosa eksporditurgudel, saavutades ELi piirkondadeks jagamise tunnustamise kolmandate riikide poolt ning teha kõige kõrgemal tasemel nendega koostööd, et vältida ajutist ekspordi peatamist COVID-19 probleemide tõttu.

Konverentsil räägib Maaeluministeeriumi asekantsler Hendrik Kuusk sigade pidamise heaolu ja tervise teemadest, Eesti põllumajandusorganisatsioonide Brüsseli esindaja Ene Kärner annab ülevaate ELi sealiha turuolukorrast ja Komisjoni edasistest sammudest, VTA esindaja Hele-Mai Sammel teeb ettekande imporditud elusloomade ja liha kontrolli teemadel, Maaülikooli teadlane Arvo Viltrop räägib sigade Aafrika katkust ja teistest sektorit ohustavatest haigustest, Arne Põldvere Eesti Tõusigade Aretusühistust ja Alo Tänavots Maaülikoolist annavad ülevaate Eesti nuumsigade rümbakvalteedi näitajate dünaamikast. EPKK lihatoimkonna esinaine Anu Hellenurme võtab konverentsi kokku ettekandega tootjaorganisatsiooni loomisest lihasektoris.

Konverentsi juhib Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar. Konverentsi kava ja osalemise lingi leiab EPKK kodulehelt.