5. detsembril avab Akadeemilise Põllumajanduse Selts oma 100. aastapäeva veebikonverentsiga, kus otsitakse tuleviku väljavaateid põllumajandusteadusele.
- Akadeemiline Põllumajanduse Selts tähistab 100. aastapäeva. Foto: Alo Tänavots
„Sageli jääb mulje, et põllumajandust ja selle panust Eesti eduloos alahinnatakse,“ rääkis seltsi president Marko Kass. Tema sõnul on ilmselge, et lähikümnendil, mil seisame silmitsi toidujulgeoleku riskide, uute taimehaiguste, loomataudide ja kliimamuutustega, vajame enam põllumajandusteadlaste abi. Seetõttu on oluline juba valdkonnas kogutud teadmust jagada ja parimal viisil ära kasutada.
Nii on ühise kohtumise keskmes põllumajanduse roll ringmajanduse vedurina, kestlikumad võimalused toidutootmiseks, aga ka kliimamuutused. „Konverents annab hea võimaluse teha üleskutse teiste valdkondade teadlastele, et suurendada koostööd. Seda eriti, et eesseisvad väljakutsed puudutavad meid kõiki,“ lisas Kass.
Teiste seas saavad konverentsil sõna Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, Helsingi Ülikooli agroökoloogia dotsent Priit Tammeorg ja Oxfordi Ülikoolis doktorikraadi kaitsnud Liisa Parts.
Konverentsi saab jälgida vaid
videosilla vahendusel.
Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi juubeliüritused jätkuvad uuel aastal, mil ilmub sajandit kokkuvõttev raamat ja avatakse seltsi ajalugu käsitlev näitus.
Seotud lood
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?