Põllumajandusteadlased vaatavad tulevikku

Seltsi veebikonverents on suuresti tulevikku vaatav, käsitledes põllumajandussektorit ees ootavaid muutusi ja arengustsenaariume. Korraldajad loodavad, et esinejate sõnavõttudes tuleb välja sõnum kogu avalikkusele, et põllumajandusteadustel on palju rohkem pakkuda kui seni arvata osatakse. „Sageli jääb mulje, et põllumajandust ja selle panust Eesti eduloos alahinnatakse,“ rääkis seltsi president Marko Kass. Tema sõnul on ilmselge, et lähikümnendil, mil seisame silmitsi toidujulgeoleku riskide, uute taimehaiguste, loomataudide ja kliimamuutustega, vajame enam põllumajandusteadlaste abi. Seetõttu on oluline juba valdkonnas kogutud teadmust jagada ja parimal viisil ära kasutada.

Nii on ühise kohtumise keskmes põllumajanduse roll ringmajanduse vedurina, kestlikumad võimalused toidutootmiseks, aga ka kliimamuutused. „Konverents annab hea võimaluse teha üleskutse teiste valdkondade teadlastele, et suurendada koostööd. Seda eriti, et eesseisvad väljakutsed puudutavad meid kõiki,“ lisas Kass.

Teiste seas saavad konverentsil sõna Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, Helsingi Ülikooli agroökoloogia dotsent Priit Tammeorg ja Oxfordi Ülikoolis doktorikraadi kaitsnud Liisa Parts.

„Ühtlasi soovime konverentsiga näidata, et põllumajandusteadused on oma olemuselt interdistsiplinaarsed, mistõttu koostööd teiste teadusharudega tuleb senisest enam tihendada. Loodetavasti tuleb riik appi teadusuuringute tellijana,“ sedastas Kass. „Tegelikult peaksime kõik mõistma, et põllumajandus on nii meie tervise kui heaolu seisukohast sama oluline nagu tervishoid, hariduskorraldus või sotsiaalvaldkond,“ lisas Marko Kass konverentsi teemasid kommenteerides.

Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi juubeliüritused jätkuvad uuel aastal, mil ilmub sajandit kokkuvõttev raamat ja avatakse seltsi ajalugu käsitlev näitus.

Akadeemiline Põllumajanduse Selts asutati 1920. aastal Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna üliõpilaste poolt. Õige pea liitusid ka õppejõud ning liikmeskond kasvas rohkearvuliseks. Seltsi lipukirjaks sai: „Töötada kodumaa põllumajanduse tõstmise tähe all Eesti edumeelse põllumehe vaimus!“.

Seltsi peamine eesmärk oli harida oma liikmeid, et läbi akadeemilise teadmise realiseerida oskused tuhandetes taludes üle Eesti. Selts andis välja populaarseid ajakirju „Agronoomia“ ja „Taluperenaine“ ning avaldas viieköitelise „Põllumehe käsiraamatu“. Akadeemiline Põllumajanduse Selts annab välja rahvusvahelise levikuga ainukest emakeelset põllumajandusteaduste ajakirja „Agraarteadus“.

Täna on seltsis üle 220 teaduskraadiga põllumajandusteadlase, kes esindavad Eesti Maaülikooli, Eesti Taimekasvatuse Instituuti või erialaorganisatsiooni. Kord kuus toimuvad teaduslikud ettekandekoosolekud, toimuvad teaduskonverentsid ja põllumajanduse suurkujude mälestuspäevad. Traditsiooniliselt toimuvad ka suvised õppereisid kodu- ja välismaale, et tutvuda põllumajandusettevõtete ja -haridust pakkuvate asutustega.