Lehmade kallistamine on täpselt see, millena see kõlab. Inimesed külastavad talusid, et veeta paar tundi veiseid paitades ja kallistades.
- Ben Versteynen abikaasa Mariannega oma farmis. Foto: erakogu
Miks seda teha? Peamiselt sellepärast, et see on nii ebatavaline, kinnitab Ben Versteynen, kes korraldab Hollandi piiri lähedal Antwerpeni provintsis Ravelsis asuvas farmis lehmade kallistamist. "Inimesed saavad kogemuse, mida neil tavaliselt ei ole," ütleb ta. "Nad ei tea alati, mis juhtuma hakkab, kuid nad leiavad, et ainuüksi nende olendite läheduses viibimine võib meeleolu tõsta. Lehmad võivad olla väga lõõgastavad."
Veise puudutus. Lehmade kallistamine on sarnane teiste seesuguste moevooludega, nagu näiteks kitsejooga. Lehmade südamelöögid on aeglasemad kui inimestel ja kehatemperatuur kõrgem: 39 kraadi. Kallistades toodab meie keha oksütotsiini, mis aitab meil tunda end lõdvestununa. Siit ka heaolu-vibratsioon.
Kolmetunnised seansid, mille Versteynen ja tema naine Marianne korraldavad, sisaldab ekskursiooni lautadesse, et selgitada elu piimafarmis. Neil on 260 veist, sealhulgas 140 lüpsilehma ning 40 hektarit rohumaad ja 17 hektarit maisi loomasöödaks.
Farmituuri ajal võetakse ette ka vasikate vaatamine, kellest mõned on sündinud vaid päevi varem. Külastajaid kutsutakse neid söötma ja lastakse vasikatel oma sõrmi imeda – see on veider tunne, sest vasikatel pole hambaid. Ekskursioon lõpeb kohvi ja värskeima piimaga, lisaks kohapeal valmistatud jogurtimagustoit.
Rohkem kui lüpsmine. Talu on olnud Versteynenite pere käes juba üle sajandi ja 34-aastane Ben võttis selle isalt kümme aastat tagasi üle. Ta on õppinud põllumajandust ja biotehnoloogiat. Majandusolukorra halvenemise korral aitab lehmade kallistamise teenus eelarvet tasakaalus hoida.
Kuid Versteynenil on ekskursioonide pakkumiseks ka muid põhjuseid. "See avab inimeste silmad põllumajanduse suhtes," ütleb ta. “Maal toimuvat mõistetakse üha vähem. Inimesed saavad siin näha, mis läheb 1-eurose piimapaki sisse. Töötame nädalas kuni 70 tundi. Asi pole ainult söötmises, lüpsmises ja sõnniku koristamises.”
Koroonameetmete tõttu toimusid ekskursioonid hiljuti maksimaalselt 10 inimesele, et tagada külastajate sotsiaalne distants. Vaata lähemalt SIIT.
Seotud lood
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?