Võrumaa lapsed saavad nüüdsest nautida mahetoitu

Loometalgute ideest sündis koostöös Setomaa Liidu ja Mahepõllumajanduse Koostöökoguga Piiriveere Liidrist rahastatud projekt „Mahe ja Muhe“, mille eesmärk on tuua koolilaste söögilauale mahetooted ning kaugem visioon on muuta Võrumaa Eesti esimeseks mahepiirkonnaks.

Idee elujõudu näitab, et tänavu augustis oli Mahe ja Muhe teema üleval ka Kuldre Vunki Mano talgutel, kus projekt pälvis Europa Direct kõige keskkonnasõbralikuma idee eripreemia.

„Eestis on palju räägitud mahetooraine jõudmisest koolide või lasteaedade köökidesse ja tehtud on kümneid algatusi, mis paraku on aasta-paariga lõppenud,“ rääkis „Mahe ja Muhe“ projektijuht Kaja Kesküla, kelle sõnul ei saa lapsed seetõttu tervislikku mahetoitu ning samas puudub kohalikel mahetootjatel võimalus oma toodangut turustada. Tõsi küll, on ka positiivseid näiteid. Nii ulatub Tartus koolide ja lasteaedade hangetes mahetoodete osakaal juba 50 protsendini.

„Mahe Võrumaa eesmärk on olla Eesti esimene tunnustatud mahepiirkond ning nautida sellega kaasnevaid hüvesid nagu puhas elukeskkond, rohkem tervelt elatud aastaid, kõrgemalt väärindatud kohalikud tooted, üha suurenev hulk teadlikke turiste. Esimene samm sellel teel olekski hakata lasteasutuses pakkuma tervislikke mahetooteid,“ rääkis Kaja Kesküla.

Möödunud aastal käivitus pilootprojekt, kus osalevad Meremäe Kool, Mikitamäe Kool ja Värska Gümnaasium, Varstu Kool, Orava Kool, Antsla Gümnaasium, Haanja Kool, Vastseliina Gümnaasium ja Osula Põhikool.

Projekti meeskond kohtus ka mahetootjatega ning Kaja Kesküla sõnul oli see juba suur samm edasi, kui piltlikult öeldes viidi kokku kokad ja tootjad – kokad andsid teada, mida nad ootavad ja mahetootjad tutvustasid oma võimalusi. Viidi läbi ka kooliköökide uuring tooraine ja tehnika reaalse seisu kohta ning kohtuti mahetootjatega, lisaks valmis uuring mahetootmise olukorrast maakonnas.

Rahvusvaheliste kogemuste saamiseks käisid Võrumaa Arenduskeskuse ja valdade esindajad Taanis Kopenhaageni ning Rootsis Malmö, Växjö ja Landskröna koolides, kus pakutakse samuti palju mahetoitu.

Muide, Itaalias on lastele mahetoidu pakkumise nõue kirjutatud isegi õigusaktidesse ja selle põhjus on lihtne – kasvueas söödud toidul on suur mõju edaspidisele tervisele. Nii Põhjamaade kui ka paljude Euroopa riikide kogemus on näidanud, et poliitiline tahe ja tugi on kohalike algatuste realiseerimiseks vajalikud ning septembris sõlmisid Võru maakonna omavalitsused, Võrumaa Arenduskeskus ja Setomaa Liit hea tahte kokkuleppe, mille kohaselt peaks 2024. aastaks haridusasutustes tervisliku ja kohaliku mahetoidu osakaal olema vähemalt 20 protsenti.

Kogemusi on hangitud ka riigisiseselt, kui korraldati õppereis Tartu ja Tallinna maheköökidesse. Reisi eesmärk oli hankida kogemusi ning saada ülevaade võimalustest ja takistustest menüüde, logistika, varustuskindluse ja ka hinnapoliitika aspektidest.

Kümne kooli kokad said koolitust taimse mahetooraine ja liha kasutamisest koolilaste menüüs. MTÜ Piiriveere Liider toetatud projekti abil korraldati ümarlaudu, kus projekti osalised said anda tagasisidet oma muredest ja õnnestumisest ja kuulda, millised on teiste kogemused.

Tänavu kevadel liitus projektiga Varstu Kool, kus hakatakse järkjärgult üle minema mahetoorme kasutamisele nelja toormeartikliga: mahekartul, -jahu, -makaronid ja -maitseained. Koolil on kavas pakkuda nädalas ühel päeval mahetoitu, kus kõik koostisained on mahedad.

Koroonakevadel võttis Varstu Kool ette kooliaia elluäratamise. Võsa mahavõtmise järel rajati kasvuhoone ja istutati poolsada viljapuuistikut.

„Kasvuhoones kasvatasime ise maitsetaimi ja aias tegime sügistöid, et kevadel saaksid juba kõik klassid endale katsealad, mida terve kooliaja kestel kasutatakse õppebaasina,“ rääkis Varstu Kooli majandusjuhataja Õnne Saluorg. Tema sõnul taotlevad nad aiale ka mahemärki.

Varstu koolilapsed löövad kaasa ka mahetoidu menüüdega katsetamisel. Kooli sööklas tegutseb sügisest kokandusring, kus lapsed valmistavad juhendamise järgi mahetoite, mida nad koolis süüa tahaksid.

„Uute koolitoidu menüüde juures on hea, et kokandusringi lapsed on juba teadlikumad katsetatud roogade tutvustajad kogu kooliperele. Näiteks kui projektikoolide lastele pakuti huvitava nimetusega toitu orsotot, siis meie lastele oli see juba tuttav, kuna nad olid seda ise varem valmistanud,“ ütles Saluorg.

Projektiga pakutakse koolilastele lisaks tervislikele ka uusi põnevaid maitseid. Detsembri alguses valmistas Eesti üks tunnustatumaid kokki Angelica Udeküll maitsvaid mahetoite Orava Kooli köögis. Antsla, Haanja, Meremäe, Mikitamäe, Rõuge, Varstu, Vastseliina, Värska koolikokad jälgisid koolitust veebis ja tegid ise kaasa ning päeva lõpuks maitsti ka töö tulemust.

Angelica Udeküll tegi koolitusele järgnenud päeval koos lastega süüa ka Vastseliina perepäeval. Perepäev oli ka novembris Värskas, kus süüa tegi Joel Ostrat ja kus lisaks tegid lapsed koos vanematega mahetöötoas smuutit. Meremäe Kooli perepäeval kokkas Margus Mekk ja lisaks avati projekti raames koolile ostetud kasvuhoone. Tänavu sügisel toimusid kümne kooliga ka kaks õnnestunud mahetoidupäeva, kus kõigis koolides valmistati mahetoorainest põhiroog sama ühise retsepti järgi ning lisandid valisid koolikokad ise.

30. novembril toimus restoranis Postmark tänulõuna neile koolikokkadele, kes projektis kaasa lõid ja tänulõuna menüü koostas tippkokk Koit Uustalu.

Uue aasta esimesel poolel on plaanis korraldada projekti raames veel kolm perepäeva - Orava Koolis, Mikitamäe Koolis ning Antsla ja Rõuge valla koolides, samuti jätkuvad ümarlauad kokkadele ja loodetavasti lubab aeg teha ka kaks õppereisi Eestis.

Selle aasta lõpuks valmivad veel menüüd hooajalise tooraine kasutamise lihtsustamiseks kevad- või sügishooajal, retseptiraamat 30 retseptiga ja järgmise aasta lõpus tuleb veel ka laste kokkamisvõistlus, mille kaks parimat retsepti valitakse ka koolimenüüsse.

Sander Silm