• 04.01.21, 10:32

Keskkonnaameti ja -inspektsiooni ühendamisel säilivad kõik põhiteenused

1. jaanuaril 2021 alustasid Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon ühise asutusena. Uus asutus hakkab kandma Keskkonnaameti nime.
Keskkonnaameti ja -inspektsiooni ühendamisel säilivad kõik põhiteenused.
  • Keskkonnaameti ja -inspektsiooni ühendamisel säilivad kõik põhiteenused. Foto: Pixabay
Kliendile muutub lihtsamaks see, et kahe asutuse asemel on tal nüüd üks partner, kelle poole pöörduda. Kuigi ühendameti loomisega muutub mõnevõrra organisatsiooni struktuur ja korraldatakse ümber mõne üksuse töö, jäävad kliendihalduses kehtima senised põhimõtted. Näiteks keerukaid keskkonnakasutuse komplekslubasid taotlevatel ettevõtetel on üks kontaktiisik, kes neid kogu taotlemise ja aruandluse protsessi juures peamiselt abistab.
Uue Keskkonnaameti loomisel vaadati üle suur osa seniseid tegevusi, et leida võimalusi töö tõhusamaks muutmiseks. Teenuste arendamine ja optimeerimine jätkuvad ka järgnevatel aastatel. „Jätkame uuest aastast ühtse ja tugevama Keskkonnaametina. Oleme paljudes valdkondades loonud eeltingimused, et ühinemisega loodetavad kasud saaksid hakata avalduma. Meie eesmärk on luua selline riigiasutus, mille üle ise uhkust tunda ja näidata seda ka lastele. Meil on väga oluline roll Eesti rohepöörde ühe eestvedajana ja tuleviku Eesti kujundajana keskkonnajulgeoleku vaatenurgast,“ sõnas Keskkonnaameti peadirektor Riho Kuppart.
Alates 1. jaanuarist hakkab Keskkonnaametis kehtima üks üldine klienditeeninduse telefoninumber 662 5999, millele on oodatud päringud kõikvõimalikel Keskkonnaametiga seotud teemadel.
„Endiseks jääb põhimõte, et Keskkonnaamet paikneb võimalikult lähedal oma kliendile, koostööpartnerile ja töötaja elukohale. Kuigi meie ametlik aadress asub Pärnus Rohelisel tänaval, on Keskkonnaametil 28 kontorit kõikjal üle Eesti. Uue struktuuri alusel kaovad üksustena ära regioonid, kuid säilivad kõik meie teenused, esindatus piirkondlikes koostöökogudes ning maakondlikud järelevalvebürood,“ ütles Keskkonnaameti peadirektor Riho Kuppart.
Klientidel tasub silmas pidada, et Keskkonnaameti kontori külastamise asemel tuleks praegu kontakti otsida pigem e-kanalite kaudu. Suur osa Keskkonnaameti teenustest on elektroonilistes kanalites kättesaadavad. Kuna COVID-19 leviku tõttu teevad paljud Keskkonnaameti töötajad kaugtööd oma kodudes, siis tuleb ametnikuga kontoris või veebi teel kohtumiseks aeg eelnevalt kokku leppida.
TASUB TEADA
1. jaanuarist tasub keskkonnarikkumistest ja -juhtumistest teatada riigiinfo telefonile 1247. See on üks telefoninumber, mis töötab 24/7 ja kuhu saab pöörduda keskkonnaküsimustega, teatada hätta sattunud metsloomast või ebaseaduslikust tegevusest looduses. Ühtse riigiinfo telefoni võtab Häirekeskus kasutusele endise keskkonnainfo telefoni asemele, üleminekuajal suunatakse vanale numbrile laekuvad kõned automaatselt uuele. 1247 on helistajale tasuta.
Keskkonnaameti ülesandeks jääb jätkuvalt Eesti riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitika ellu viimine ning looduskeskkonna kaitseks kehtestatud seaduste ja normide täitmise kontrollimine. Samuti osaleb Keskkonnaamet keskkonnavaldkonda reguleerivate õigusaktide ja teiste ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.09.24, 11:35
Ebastabiilne majanduslik olukord põllumajanduses: kuidas kaitsta saaki ja säästa targalt
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele