Elades eestikeelses inforuumis võib jääda mulje, et kohe kohe jõuab maailmas kohale „hääletu kevad“ ja üldse kõik putukad, linnud ja liblikad saavad otsa. Kuidas aga mesindusel statistika andmete alusel läheb? Hiljuti oktoobris 2020 ilmunud Euroopa Komisjoni ülevaate järgi üllatavalt hästi, kirjutab hobimesinik ja Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas.
- ELi mesindusel läheb stabiilselt hästi. Foto: Unsplash
Selgub, et Euroopa Liit on maailmas Hiina järel suuruselt teine meetootja aastatoodanguga 280 tuhat tonni. Mesilasperede arv on sealjuures stabiilselt viimastel kümnenditel kasvanud: kui aastatel 2004-2006 oli 11,4 miljonit mesilasperet, siis aastal 2019 juba 18,2 miljonit.
Eelmisel 2019. aastal oli EL-s 18,2 miljonit mesilasperet, mis on keskmisena 5,2% enam kui aastal 2018. Tõus oli kõikides liikmesmaades veidi erinev ning vähenemine arvukuse poolest toimus vaid Hollandis. Riigiti oli Euroopas 2019. aastal mesilasperesid kõige enam Hispaanias (3,0 milj.), Rumeenias (2,0 milj.), Poolas (1,7 milj.), Itaalias (1,6 milj.), Prantsusmaal (1,6 milj.), Kreekas (1,5 milj.) ja Ungaris (1,2 milj.). Eestis oli samal ajal 49 tuhat mesilasperet.
- Mesilasperede arv Euroopa Liidus. Foto: Margus Ameerikas
Mesinike kokku oli Eroopa Liidus 612 tuhat, mis on püsinud ligikaudu samas suurusjärgus viimased viisteist aastat. Ka lähiaastatel selles olulist muutust ei prognoosita. Kõige enam on mesinike Saksamaal 127 tuhat, Poolas 74 tuhat, Tšehhi Vagbariigis 62 tuhat, Itaalias 56 tuhat ja Prantsusmaal 54 tuhat. Eestis oli samal ajal 5,2 tuhat mesiniku.
Mesilasperesid ühe mesiniku kohta oli 2018. aastal EL keskmisena 21. Suuremad arvud olid Kreekas 147, Hispaanias 103, Rumeenias 80, Küprosel 76 ja Poolas 68. Eestis oli keskmisena 9 peret mesiniku kohta ning suurima mesinike arvuga Saksamaal oli see näitaja üllatuslikult vaid 7.
Suurim meetootja riik maailmas on Hiina, kus aastal 2018 oli kogutoodang 447 tuhat tonni, mis moodustab 24% kogu maakera meetoodangust. Euroopa Liidu aastatoodang oli siis 259 tuhat tonni, ehk 14%, Türgi 114 tuhat tonni ehk 6%, Argentiina 79, Iraan 78, USA 71, Ukraina 69 ja Venemaa 67 tuhat tonni ehk 4% kogutoodangust.
Kuigi EL on meetoodangult Hiina järel teisel kohal, siis isevarustatuse tase on vaid 60%. Puuduv osa imporditakse eelkõige Ukrainast (30%) ja Hiinast (20%). Imporditav kogus kokku oli 162 tuhat tonni aastal 2019 ning see on olnud suhteliselt stabiilne maht viimased 5 aastat. Selle näitaja poolest on EL maailma meekaubanduses suurim importija - 38,3%. EL liikmetest on suurim importija Saksamaa 60 tuhande tonniga. Keskmine imporditava mee hind on olnud 2 EUR/kg, mis on olnud ligikaudu sama viimased 10 aastat. Teine suurem mee impordi piirkond on Põhja-Ameerika 35,8%.
Meekaubanduse suurimad eksportijad on piirkonniti Aasia 40,9% ja Lõuna-Ameerika 21,3%. Euroopa Liidu eksport on 15,4 tuhat tonni, millest suuremad kogused on Saksamaa 5,1 ja Hispaania 4,0. Keskmine hind ekpordil oli 5,68 EUR/kg.
UURI LISAKS: Euroopa Liidu mesinduse ülevaade
Margus Ameerikas, hobimesinik
Seotud lood
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?