11. märtsil toimus teaduslik-praktiline konverents "Agronoomia 2021", kus Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) ja Eesti Maaülikooli teadlased tutvustasid põllumajandustootjatele erinevate taimekasvatusega seotud katsete ja uuringute tulemusi. ETKI teadur Lea Narits tegi kokkuvõtte talirüpsi saagi kvaliteedist erinevate viljelusviiside korral.
- Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Lea Narits. Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Õlikultuuride kasvupinnad on viimasel kümmendil olnud suhteliselt stabiilsed, jäädes 80 000 hektari kanti. Rapsi- ja rüpsikasvatuse algusaastatel kasvatati meil suures osas vaid suvi-õlikultuure, näiteks aastal 2004 oli maas vaid paarsada hektarit tali-õlikultuure. 2010. aastal oli suvirapsi tipphetk, kus seda kasvatati lausa 90 000 hektaril, aga pärast seda hakkas Eestis võimust võtma tali-õlikultuuride tähelend, seda eriti jõudsalt viimasel kolmel aastal. Põjuseid selleks oli Lea Naritsa sõnul mitmeid, esiteks mängivad siin oma osa kallinenud väetised ja taimekaitsevahendid ning muidugi ka saagikus, mis on talikultuuridel märgatavalt suurem. “Muidugi on talivilja kasvatuse juures ka nõrki kohti, seda just talvitumisel, näiteks aastatel 2009 ja 2016 kannatas saak kõvasti keeruliste ilmaolude pärast,” selgitas Narits.
Seotud lood
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.