Mälestades künnimeest: igavikuteele lahkus Elmar Veski

Jõgevamaal Saadjärve ääres, toonases Avangardi kolhoosis mehhanisaatorina töötanud Elmar Veski ülesandeks oli majandi põldude kündmine. Loomuliku käiguna jõudis ta Eesti künnivõistlustele, olles neil väga edukas. Eesti künnimeistriks oma masinaklassis on ta tulnud lausa üheksal korral, seda aastatel 1972, 1974, 1976, 1981, 1984, 1987, 1989, 1990 ja 1991. Kodumaal võidetud tiitlitele lisandus võite ka teistest sotsialistlikest riikidest. Aastatel 1982 ja 1985 pärjati meie künnimees ka NSVLi künnimeistriks.

Meie tippkündja Raido Kunila meenutab esimest künnivõistlust, kus koos Elmar Veskiga osaleti – need olid Tartu rajooni künnivõistlused 1986. aastal. „Järgmisel aastal Kehtnas võitis Elmar Veski kuuenda meistritiitli ja mina tulin esmakordselt noorteklassi meistriks. Koos käisime 1988. aastal Minskis NSVLi künnivõistlustel, kus toona Eesti võistkond koosseisus Villu Vilbok, Elmar Veski, Jaan Martin, Elle Müür ja mina, võitsime esikoha,“ märkis Kunila ning lisas, et seda saavutust võib ajaloolises võtmes võrrelda „Kalevi“ korvpallimeeskonna Nõukogude Liidu meistriks tulekuga 1991. aastal.

„Elmar Veski jagas kogemusi küll, kuid viimased nipid adra reguleerimisel jättis ta, meistrile omaselt, enda teada,“ tõdes Raido Kunila.

Rodnas OÜ juhi Kaspar Järvala sõnul oli Veski oma aja absoluutne tipp. „Esimest korda kohtusin Elmar Veskiga 1990. aastal Äksis, kus oli minu isa õpingukaaslaste kokkutulek. Kõik ootasid, et nüüd tuleb keegi kuulus künnimees kohtumisele. Ja siis sõitis laia kaarega platsile Elmar Veski Valmet traktori ja Kvernelandi adraga. Tollal sellised Eestis polnud. See oli üldse esimene Kvernelandi ader Eestis, mis oli Elmar Veskile harjutamiseks antud Hollandi maailmameistrivõistlusteks,“ meenutab Järvala. „Isa küsis mult vaikselt, et kas kunagi tahan ka mina sellise traktoriga sõita. Muidugi tahtsin!“

Kahjuks Kaspar Järvala staažika künnimehega koos võistelnud pole, sest Veski oli võistlemise lõpetanud, kui Järvala alustas künnivõistlustel osalemist. „Küll oli ta aga mitmel aastal hiljem võistlustel veel kohtunik ja nii on Elmar Veskil oma osa, et minust künnivõistleja sai.“

Eesti künnifännide eestvedaja ja künnikohtunik Jüri Muru on aastaid Elmar Veskiga künnivõistlustel koos kohtunik olnud. „Kohtunikuna oli ta tasakaalukas, ei kiirustanud. Inimesena sõbralik ja naljamees. Kahjuks polnud mul võimalust temaga koos künnifännide reisidel käia, sest neid reise hakkasime korraldama hiljem, kui Elmar enam ei võistelnud,“ sõnas Muru.

Künnivõistleja Urmas Lees toob välja, et Elmar Veski oli seltskondlik ja hea huumoriga mees. „Kord Kuremaal, enne Venemaale sõitu toimunud treeninglaagris, istus Elmar Veski traktori K700 peal ja mängis lõõtsa. Pill oli tal ka Norras, meie esimesel kündmise maailmameistrivõistlusel, kaasas. Sellest peaks olema säilinud ka salvestis ajaloo arhiivides. Seltskonnas napsuvõtmise juures olid Elmari anekdoodid ja naljalood tuntud. Samas jääb künnimeister ikkagi meelde kui juurdleva vaimuga mees, kes katsetas pidevalt uusi võtteid. Kündmist ja tehnikat tundis ta põhjalikult,“ ütles Lees.

Sõnakas ja austatud mees

Head kolleegi meenutab ka endise Avangardi kolhoosi peaagronoom Aivar Soop. „Elmar Veski oli Avangardi kolhoosi keskuse osakonna traktorist, kelle traktor ja tehnika oli alati puhas ja korras. Noore agronoomina küsisin temalt künnialast nõu. Käisime koos ka teistele künnimeestele rääkimas ja näitamas, kuidas atra seada. Elmar oli selle vastu, et põllud aastaid ühes suunas küntakse. Hästi korralikult olid tal haritud ka telefonipostide ümbrused,“ meenutab Soop.

Elmar Veski tegi tööd traktoritega MTZ ja ka K700. Kui tavaliselt olid MTZ traktorimudelid sinist värvi, siis Veski masin oli punane ja hakkas seetõttu silma. „Punast värvi masin oli MTZi eksportvariant ning see oli antud tublile kündjale künnivõistluste võitude eest,“ tõi Soop veel välja.

Nõukogude ajal olid moes aiamaade harimine. Siin oli Veski hinnatud ja soovitud tegija. „Elmar oli külas lugupeetud mees, tänases mõistes nagu külavanem, kes volikogu liikmena vahendas ka elanike probleeme.“

Ajakirjanik Mati Narusk, kes on teinud Elmar Veskiga kaks dokumentaalfilmi, meenutab künnimeest kui tõsist ja asjalikku töömeest.

„Ka väljaannetes „Muinasajast meisterkündjani“ I vagu ja „Eesti künniselts maailmakaardile“ II vagu on Elmariga pikem intervjuu, milles künnimeister oma rahulikul moel asjast räägib, olles tõeline Eesti saadik. Talle olid saavutused ja tunnustused olulised ja oma auhindu ta hoidis,“ lausus Narusk.