Maaelu Edendamise sihtasutuse (MES) tegevus koroonakriisis laene jagades oli läbinisti katki: neid anti neile, kes seda ei vajanud, laenutaotlusi koheldi erinevalt ning segaseks jäid ka organisatsioonisisesed rollid.
- Riigikontrolör Janar Holm Foto: LIIS TREIMANN
Esimese asjana torkas MESi tegevuse üksipulgi üle vaadanud riigikontrollile silma, et laenusaajate seas oli küll neid, kes ütlesid, et koroonakriis ei puuduta neid üldse. Sellistele taotlustele kulus 5 miljonit eurot.
"Enam kui poolesaja laenu taotleva ettevõtte puhul piisas kriisi mõju tõestamiseks väitest, et pank ei laena ettevõttele raha,“ kommenteeris riigikontrolör Janar Holm. „Paraku ei selgitanud sihtasutus välja, kuidas on laenuvajadus konkreetsetel juhtudel põhjustatud koroonaviirusest tingitud kriisist.“
Seotud lood
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?