Lõuna-Eesti üks suuremaid tööandjaid Nõo Lihatööstus kaasas heategevusprogrammi kõik oma töötajad, kogudes sõja eest põgenevatele lastele pehmeid kaisuloomi ning panustades olukorra leevendamisse elukohtade otsimise ja muu seonduvaga.
- Nõo Lihatööstuse töötajad kogusid sõja eest põgenevatele lastele kaisuloomi. Foto: Nõo Lihatööstus
„Oleme kogu oma töötajaskonnaga pidanud mitmeid ühiseid nõupidamisi, kuidas parimal viisil Ukraina sõjapõgenikele ja eeskätt lastele ühiselt toeks olla,“ ütles Nõo Lihatööstuse tegevjuht Ragnar Loova. Ettevõttes töötab 200 inimest. „Kahjuks näeme sõjakoleduste pidevat süvenemist, samuti jõuab Eestisse väga palju põgenikke ja pingutame, et igaüks meist saaks nende heaks panustada.“
Seotud lood
Möödunud aastal parima pereettevõtte tiitliga pärjatud Nõo Lihatööstuse nõukogu uue liikmena alustab Katrin Kruustük, mis aitab saavutada strateegilist eesmärki olla eelistatuim lihatööstus lisaks Eestile ka Lätis ja Leedus.
Järgmisel aastal tähistab Nõo Lihatööstus oma 30. tegutsemisaastat. Ettevõte sai loodud 1992. aastal Nõo kolhoosi vorstitsehhi ruumides ning esimeseks tooteks oli legendaarne Nõo rulaad, mida valmistati toona 100 kilo päevas. Nüüdseks kuulub Nõo portfelli üle 400 lihatoote, mida on Nõo Lihatööstuse nõukogu esimehe Simmo Kruustüki sõnul väga palju, kuid tegemata ju ka jätta ei saa ning tootearendus käib pidevalt täiskäigul edasi.
Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.