Ühe meile olulisema loodusvara - mulla - tervis ja toimimine tõuseb fookusesse kevade hakul, kuna sellest sõltub põllukultuuride saagikus. Agronoom Tõnis Ajaots ütles, et põllu viljakuse tõstmiseks palju võimalusi polegi ja kõik need nõuavad põllumehelt lisaraha ning aina rohkem räägitakse vahekultuuride külvamise vajalikkusest.
- Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi professor ja mullateaduse õppetooli juht Alar Astover (vasakul), agronoomiline nõustaja Piibe Vaher eAgronomist ja Rannu Seeme noortalunik ning agronoom Tõnis Ajaots. Foto: Liis Treimann
Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi professor ja mullateaduse õppetooli juht Alar Astover kommenteeris mullaviljakuse teemat mõttega, et hinnangut andes peame lähtuma tõsiasjast, et meil on mullastik väga mitmekesine. „Ei ole lihtne anda vastust keskmise pildi kohta, kuid kui võrdleme ennast laiemalt Ameerika või Euroopa kontekstis, siis saame olla väga rahul. Võime öelda, et meie põllumajanduspraktikad on olnud üsna mullasõbralikud. Need on taganud selle, et meil on tänapäeval tegu väga toimekate ja tublide muldadega,” sõnas Astover.
Seotud lood
Ühe meile olulisema loodusvara ehk mulla tervis ning toimimine tõuseb fookusesse kevade hakul, kuna sellest sõltub põllukultuuride saagikus.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?