Loodus saab hakkama nii külma, põua kui ka liigniiskusega. Keskkonnaagentuuri blogis selgitab agentuuri eluslooduse osakonna spetsialist Aat Sarv seda, kuidas erinevad looduskooslused ja kultuurtaimed ekstreemsetele oludele reageerivad.
Looduskooslustes ja sageli ka poollooduslikes kooslustes leidub palju erinevaid liike, kõigil neil on mõnevõrra erinevad kohastumused kliimatingimustega hakkama saamiseks – kes talub rohkem valgust, kes liigniiskust, kes põuda, külma, tuult jne. Ilmaekstreemsuste korral ühe jaoks olud pisut paranevad, teise jaoks mõnevõrra halvenevad – mitmekesine kooslus tervikuna aga paneb muutustele suhteliselt hästi vastu.
Põuast tingitud kehv heinakasv on viinud loomasööda puuduseni ja selle kvaliteedi vähenemiseni ning võib kaasa tuua olukorra, kus karjakasvatajad peavad hakkama viima oma loomi tapamajja, ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Jaak Aab, kes andis üle vastavasisulise arupärimise regionaalministrile.
Kestev põud nüpeldab põllumehi ja loomakasvatajaid, erandiks ei ole ka Lääne-Virumaa ettevõtjad. Olukord on nutune, kinnitasid nii vilja-, kartuli- kui lambakasvataja.
Kolmapäeval, 14. juunil kutsus Läti põllumajandusministeerium, seoses põuast tulenevate riskidega põllumajandusele, kokku ametkondadevahelise töögrupi katastroofiabi koordineerimiseks. Sealne valitsus näeb, et põud seab ohtu toidujulgeoleku ja vaja on leida kriisile lahendus.
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.