Rahvusvahelise Punaste Piimatõugude Föderatsiooni aastakonverents toimus tänavu Baltikumis. Üritus toimus 2. ̶ 8. juulini. Eestisse saabus osalejaid koguni 11. riigist. Seekord on konverentsi koondnimetajaks „Punased lehmad – meie ühine kirg“.

- Ka Lätis on punase karja arvakus väike. Läti Põllumajandusülikooli aretusbaas. Foto: Juuli Nemvalts
Konverentsi avas Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko, kelle sõnul on nii Eestis kui mujal riikides punaste tõugude arvukus sageli tagasihoidlikum võrreldes näiteks Holsteini tõuga. „Seetõttu on konverentsi üheks fookuseks väikesearvuliste veisepopulatsioonide säilitamine. Tähelepanu all on ka täppispidamise edasiarendused, kus 3D tehnoloogia võimaldab hinnata individuaalselt nii loomade söömust kui kaalu,“ rääkis Bulitko.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Looduslikud ja poollooduslikud rohumaad sobivad küll karjatamiseks ning neilt võib saada arvestatava koguse heina, ent paraku ei ole selliste heinamaade silo lüpsikarja jaoks piisavalt kvaliteetne. Kvaliteetse silo saamiseks peab farmipidaja olema valmis panustama maa ettevalmistusse, kultuurtaimede külvamisse, väetamisse ja õigeaegsesse hooldamisse.