Mullakaitse: EL peab käised üles käärima
Euroopa Kontrollikoja uuest aruandest selgub, et mulla seisukorra parandamiseks Euroopas on vaja veel palju ära teha. Kontrollikoda on kriitiline liidu seniste jõupingutuste suhtes tagada kestlik mullaharimine ning leiab, et Euroopa Komisjon ja ELi liikmesriigid ei kasutanud piisavalt nende käsutuses olevaid finants- ja õigusloomevahendeid.
Muld varustab taimi toitainete, vee ja hapnikuga ning annab neile kasvukoha. Väetiste liigne kasutamine põllumajanduses avaldab aga negatiivset mõju vee kvaliteedile ning taimede ja loomastiku mitmekesisusele. ELi eeskirjad, nagu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja nitraadidirektiivi normid, soodustavad mullaharimise ja sõnnikukäitluse parandamist. Audiitorite parima hinnangu kohaselt eraldati aastatel 2014–2020 ÜPP raames mulla seisundi parandamiseks ligikaudu 85 miljardit eurot ning nitraadidirektiiviga piiratakse loomasõnnikust pärineva lämmastiku kasutamist saastatud aladel.
Seotud lood
Umbrohtude resistentsuse teemat hakkas Bayer Baltimaades põhjalikumalt uurima aastal 2017 ning sellest alates on analüüsitud 146 proovi, millest 83 protsendil tuvastati resistentsus. Baltikumis on kõige teravam probleem Leedus, kus on resistentsus tuvastatud juba viiel umbrohul. Kasvamas on see mure Lätis ning Bayeri agronoomid Tõnu Kastepõld ja Madis Kaljura nendivad, et valvel tasub olla ka Eestis.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele