Kümne aastaga on Eestis tugevalt langenud liha isevarustatuse tase, seetõttu on viimane aeg otsida suuremat sidusust lihasektori tarneahela erinevate osade vahel, nentis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar täna Rakveres toimuva Lihafoorumi teemasid tutvustades.
- Meeli Lindsaare sõnul jätab riigipoolne rahastupoliitika lihasektori arengumeetmetes omajagu soovida. Foto: EPKK
Meeli Lindsaar viitas, et septembris ilmunud Statistikaameti andmetel toodeti 2022. aastal Eestis ligi 80 000 tonni liha, millest 55% oli sealiha, 29% linnuliha ja 15% veiseliha. Keskmiselt toodeti aastas 60 kilogrammi liha inimese kohta. Koos impordiga kujuneb söödavaks koguseks 78 kg inimese kohta. „Muret tegev on nende numbrite juures see, et Eestis on liha isevarustatuse tase aasta aastalt langenud. Näiteks, kui 2014 toodeti Eestis veel 90% tarbitavast lihast, siis 2022. aastaks on isevarustatuse tase langenud juba 77%-le,“ kommenteeris Lindsaar.
Seotud lood
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?