Kui suurt tähelepanu pööratakse toidu märgistusele ja toidualasele teabele?
Kui suurt tähelepanu pööratakse toidupakendil toidu kohta esitatud infole? Kuidas inimesed koduses majapidamises toiduga ringi käivad? Mida arvatakse toiduga seotud keemilistest riskidest? Sellest kõigest kirjutavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna valdkonnajuht Maia Radin ja nõunik Hellika Kallaste.
Toidu päritolumaa teavet otsib alati 9% ja sageli 36%. Päritolumaa teabe otsimise levinumaks põhjuseks on lihtsalt uudishimu (65%). Foto: Pixabay
Sel suvel korraldati Eesti tarbijate seas uuring toidu märgistusest ja toiduhügieenist, et teha selgeks, kui palju inimesed nendest teemadest teavad. Eelmine sarnane uuring tehti 2019. aastal. Üldjoontes ei ole inimeste teadlikkus oluliselt muutunud.
Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.