Põhja-Eesti põldudel toimetav Crocus OÜ juhatuse liige Andres Oopkaup ütles tänavusi taliviljade külmakahjustusi kommenteerides, et ligi pooled tema talirapsipõllud on saanud tugevaid külmakahjustusi ja vajavad uuesti peale- või ümberkülvi. Kuid murettekitav on hoopis see, et põldudel on taimed väikesed ja kevadkülv on nihkunud mitu nädalat edasi.
- Crocus OÜ juht Andres Oopkaup. Foto: Meelika Sander-Sõrmus
„Nagu ka meedias on räägitud, ei talvitanud talirapsid väga hästi. Suurt osa mängis Põhja-Eestis see, et talvel oli vahepeal lumeta aega ja raps sellist külma välja ei kannata. Minu sajast hektarist rapsipõldudest, on 70 hektarit sellisel määral kahjustunud, et mul ei tasu neid alles jätta,“ tõdes Oopkaup. Lisades, et otsustamise, mida põllule külvata, teeb talle kergemaks asjaolu, et Crocus OÜ pole taotlenud keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetust ja on seetõttu oma otsustes rohkem vaba.
Seotud lood
Osaühingus Rannu Seeme oli tänavu talirapsi all 400 hektarit ja teravilja all 800 hektarit. Kahjuks on üle poole rapsist saanud talvekahjustusi, kommenteerib olukorda põllul ettevõtte juht Madis Ajaots.
Heitlikud ilmaolud, mis tõid talve teises pooles ja kevade hakul põldudele vaheldumisi uputusi ja külmakraade, tõid põuase suve üle elanud põllumeestele muresid juurde kogu Eestis.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?