02.07.24, 12:15

Eestlased läksid kaasa roheäriga, mis võib loodusele rohkem kahju kui kasu teha

Süsinikuturu Metsikus Läänes võitlevad oma koha eest need, kes tahavad teha rahaks ettevõtete vajaduse heastada oma saastamist.

Kristel Härma

Eesti maaomanikud ja idufirmad on läinud kaasa süsinikukrediitide kullapalavikuga, samas kui kriitikud ütlevad, et süsinikukrediidid teevad kliimale rohkem kahju kui kasu: krediite ostes ei keskendu ettevõtted piisavalt enda tekitatud heitmete vähendamisele.

Eesti maaomanikud ja idufirmad on läinud kaasa süsinikukrediitide kullapalavikuga, samas kui kriitikud ütlevad, et süsinikukrediidid teevad kliimale rohkem kahju kui kasu: krediite ostes ei keskendu ettevõtted piisavalt enda tekitatud heitmete vähendamisele. Foto: Andras Kralla

Lähiajal saab oma süsinikukrediidile ametliku märgise külge kaks kodumaist idufirmat, kes loovad saastavatele ettevõtetele ihaldatud krediite puude istutamisega. Turg ise on aga kogu maailmas tõsiste kahtluste all ning üha teravamalt on üleval küsimus, kas selline äri teeb keskkonnale rohkem kasu või kahju, kirjutab Äripäev.

Tuntud äriperekonna ettevõtte krundil on kahju kohalikule loodusele ja lindudele juba näha.

Võrtsjärve idakaldalt linnulennult kilomeeter-kaks eemal laiuvad niisked rohumaad. Vetruval turbapinnasel on end maa seest välja torganud rohututid, mis pakuvad pikkade nokkadega rohuneppidele pulmamänguks head asukohta. “Vaat see nepile meeldib!” teatab rohuneppe uuriv ornitoloog Leho Luigujõe saapaga vetruvale pinnasele astudes.

Kui Luigujõe eelmisel aastal tuttavasse paika rohuneppe vaatama tuli, leidis ta looduskaitse all olevalt neppide mänguplatsilt eest värske kase- ja kuusepõllu.

Rohunepile meeldib istuda mätaste peal, kus ta saab näidata teistele isaslindudele ja emastele oma valget saba. Nepp on äratuntav oma pika noka järgi, millega ta niiskest mullast vihmausse toiduks nopib. Kui polder ära kuivendatakse, ei saa nad enam oma nokkasid maapinda suruda.

Rohunepile meeldib istuda mätaste peal, kus ta saab näidata teistele isaslindudele ja emastele oma valget saba. Nepp on äratuntav oma pika noka järgi, millega ta niiskest mullast vihmausse toiduks nopib. Kui polder ära kuivendatakse, ei saa nad enam oma nokkasid maapinda suruda. Foto: Andras Kralla

Turbasel pinnal looklevad nüüd noored vaevu kaenla alla ulatuvad kased sirgetes rivides nii kaugele, kui silm ulatub. Auk ja kask, auk ja kask, on kaitstud roheala uus pinnavorm.

Varasem sile rohututirohke pinnas on saanud uue ilme ning aastakümnete jooksul, kui kased kasvavad, muutub see tundmatuseni. Kuskil seal kaseväljade vahel on keskkonnaamet tuvastanud ka kuused.

Kuid neil kaskedel ja kuuskedel ei lasta tõenäoliselt siin suureks kasvada. Keskkonnaametis käib menetlus, et istutatud puud sealt eemaldataks, sest hoiualal ilma ametit teavitamata puid istutada ei tohi.

Seotud lood

Sisuturundus

30.09.24, 11:35

Ebastabiilne majanduslik olukord põllumajanduses: kuidas kaitsta saaki ja säästa targalt

Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?

Eestlased läksid kaasa roheäriga, mis võib loodusele rohkem kahju kui kasu teha

Seotud lood

Enimloetud

Viimased uudised

Üritused

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga