• 25.10.24, 12:10

Köögijäätmetest väetist tootev firma pälvis Ringmajanduse Veduri tiitli

2024. aasta Ringmajanduse Veduri tiitliga pärjati Ringmajanduspäeval EKT Ecobio tehas, seda koos Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Eesti inimesega ning ka ministeeriumiga, kes on loonud võimaluse täieliku ringmajanduse tekkeks: jäätmest saab uus toode.
Köögijäätmetest väetist tootev EKT Ecobio tehas pälvis Ringmajanduse Veduri tiitli.
  • Köögijäätmetest väetist tootev EKT Ecobio tehas pälvis Ringmajanduse Veduri tiitli. Foto: Eesti Ringmajandusettevõtete Liit
EKT Ecobio Maardu biogaasitehas on Eestis ainulaadne, kasutades gaasi tootmiseks kodumajapidamisest pärit biolagunevaid jäätmeid. Tehasel on võimekus puhastada võõristega sisendmaterjal (elanikkonnalt, kaubandusest jm). Jäätmed liiguvad tehases suletud süsteemis, temperatuur kääritusseadmetes on 37–43 kraadi vahel.

Seotud lood

Uudised
  • 23.10.24, 08:45
Õunauputus jõudis ka biogaasitehasesse
Õunauputus jõudis ka EKT Ecobio gaasitehasesse: mitmetes maakondades ja linnades koguti kokku rekordkogus koduseid biojäätmeid.
Uudised
  • 08.07.24, 10:08
EKT Ecobio biogaasitehas sai digestaadile sertifikaadi
SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus väljastas käärutusjäägi ehk digestaadi sertifikaadi EKT Ecobio biogaasitehasele. Kääritusjääki kasutatakse väetiseks põllumajanduses, sertifikaadi olemasolu näitab selle kvaliteedi kindlust. Sertifikaat väljastati nii vedeleale kui tahkele kääritusjäägile.
Uudised
  • 29.11.22, 16:20
Maardus avati uus biogaasitehas
Täna avati Maardus EKT Ecobio uus biogaasitehas, mille tootmisvõimsus on ca 2 miljonit kuupmeetrit biometaani aastas. Kodustest biojäätmetest toodetud gaasiga hakkavad sõitma Tallinna linnaliinibussid ning kääritusjäägist valmib väetis põllumajandusele. Biogaasitehase kogumaksumus oli 14 miljonit eurot.
  • ST
Sisuturundus
  • 17.03.25, 14:40
Kuidas kaitsta oma põldu umbrohtude eest teadlikult ja ennetavalt?
Umbrohtude resistentsuse teemat hakkas Bayer Baltimaades põhjalikumalt uurima aastal 2017 ning sellest alates on analüüsitud 146 proovi, millest 83 protsendil tuvastati resistentsus. Baltikumis on kõige teravam probleem Leedus, kus on resistentsus tuvastatud juba viiel umbrohul. Kasvamas on see mure Lätis ning Bayeri agronoomid Tõnu Kastepõld ja Madis Kaljura nendivad, et valvel tasub olla ka Eestis.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele