Sellel suvel hoogustunud lammaste katarraalse palaviku tõbi (BTV) ehk sinikeele haigus on maha murdnud palju veiseid ja lambaid, viimaste suremus on kohati lausa 70%.
Sellel suvel hoogustunud lammaste katarraalse palaviku tõbi ehk sinikeele haigus on maha murdnud palju veiseid ja lambaid. Foto: Julia-Maria Linna
Riikidel, kus haigust on diagnoositud, on võimatu eksportida loomi. Nii saatis Türgi hiljuti piirilt tagasi neli veokitäit veiseid, põhjendades riiki sisenemise keeldu ohutuse tagamisega.
Talveks ettevalmistus piima- ja lihaveiste kasvatuses on oluline, et tagada loomade üldine heaolu ning ei tekiks kadusid ka tootmismahtudes. Lihtsaid nippe selleks jagab Scandagra Eesti loomakasvatuse nõustaja Agathe Lill.
Esmakordselt Eestis käivitus maikuus pea kümme aastat vältav loomatauditõrje programm, et aidata loomapidajatel tegeleda majandusliku mõjuga loomataudidega nagu infektsioosne rinotrahheiit ja veiste diarröaviirus. Programmi kogumaksumus on ca 10 miljonit eurot.
Eesti Maakarja Kasvatajate Selts (EMKS) valis endale uue 7-liikmelise juhatuse, kes jätkab senist aretustööd, tõu säilitamist ja maakarja piimatoodete propageerimist.
Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi (EPJ) andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2023. aasta keskmine piimatoodang 11 114 kg. Võrreldes 2022. aastaga suurenes piimatoodang 486 kg, mis on viimase 20 aasta suurim tõus.
Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.