Galerii: President kuulutas välja Aasta põllumehe 2024
„Eesti põllumees on alati hinnanud haridust, hinnanud ja kasutanud meie oma ülikoolide ja teadlaste töid, mis põhinevad Eestis tehtud uuringutele ja arvestavad piirkonna eripäradega. Praegu on teadusele ja uutele tehnoloogiatele tuginev põllumajandus põllumeeste igapäevase elu lahutamatu osa. Seega võime Eesti põllumeest ja tema tarkust usaldada,“ ütles president Alar Karis Aasta Põllumees 2024 auhinda üle andes.
Riigipea sõnul peab põllumeeste arvamust usaldama ka siis, kui kehtestame uusi piiranguid, reegleid ja regulatsioone, sest see usaldus oma tootjate teadmiste ja oskuste vastu aitabki Eesti põllumajandusel kesta. „Kui me ei taha, et Eesti põllumajandustoodang muutuks vaid kalliks luksuskaubaks, siis ei saa kes-teab-kust-tulnud uute normide kehtestamisega uisapäisa edasi liikuda, vaid Eesti teadlased ja põllumehed olgu need, kes regulatsioonide rägastikus tee leiavad. Selleks tuleb nende nõuandeid ja kogemusi kuulata,“ ütles president Karis. „Ärme lämmata meie põllumeest ülemäärse reguleerimisega. Meie ettevõtted, ka põllumajanduses on konkurentsis edukad siis, kui me ise ei lisa Euroopa Liidu reeglitele mõtlematult nõudeid oma poolt juurde.“
Seotud lood
Aasta Põllumees 2024 üks kandidaatidest on Lääne-Virumaal Vinni vallas kahte ettevõtet juhtiv Margo Klaasmägi. Ta on innovatsiooni panustav põllumajandusettevõtte juht, kes oskab näha suuremat pilti. Nii ei keskenduta Laekvere PM ja Muuga PM töökorralduses ainult piimatootmise suurendamisele vaid tegutsetakse ka keskkonda säästvalt.
Aasta Põllumees 2024 üks nominentidest on hiljuti Põllumajanduse tippjuhiks pärjatud Vändra ASi juht Margus Lepp. „Üksi ei tee midagi ära, heade tulemuste taga on meeskonnatöö. Kui inimesed sinu ideede ja mõtetega kaasa tulevad, siis tulevad ka tulemused,“ sõnas Lepp.
Eesti suurim mahepiima tootja majandab Hiiumaal Taterma külas. Kuigi Martin Vallikivi sõnul igapäevane elu Eestis ei soosi piima mahedalt tootmist, ei jäta taluperemees jonni ja on iga aasta lõpus õnnelik, et ka seekordne aasta on kenasti selja taga.
Aasta Põllumees 2024 kandidaat on Lahemaal loomi kasvatav abielupaar Diana ja Arno Pärna, kelle hoole all on veidi alla kahesaja limusiini tõugu lihaveise.
Umbrohtude resistentsuse teemat hakkas Bayer Baltimaades põhjalikumalt uurima aastal 2017 ning sellest alates on analüüsitud 146 proovi, millest 83 protsendil tuvastati resistentsus. Baltikumis on kõige teravam probleem Leedus, kus on resistentsus tuvastatud juba viiel umbrohul. Kasvamas on see mure Lätis ning Bayeri agronoomid Tõnu Kastepõld ja Madis Kaljura nendivad, et valvel tasub olla ka Eestis.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele