• 13.11.24, 10:09

EPKK: Kas muutuste hinnaks on esimene kiskjarünnakute ohvriks langenud laps?

Huntide arvukus meie metsades on kasvanud nii suureks, et loomad otsivad toitu inimasulate juurest. Kiskjarünnakud kari- ja koduloomadele on sagenenud sedavõrd, et inimohvri lisandumine on üksnes aja küsimus. Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) saatis eile vastavasisulise pöördumise peaminister Kristen Michalile.
Huntide rünnaku ohvriks langenud lammas.
  • Huntide rünnaku ohvriks langenud lammas. Foto: EPKK
„Regionaalpoliitiline jutt sellest, kuidas maapiirkondi tuleb kaitsta, on õõnes, kui see ei võta arvesse kõige olulisemat – maal elavat ja töötavat inimest,“ ütleb EPKK juht Kerli Ats. Pöördumises toob ta välja, kuidas põllumajandustootjad ja maainimesed üldiselt on hetkel seatud erakordselt haavatavasse olukorda. „Keskkonnaamet ja Jahimeeste Selts kinnitavad, et huntide tingimused Eestis on head, nende arvukus on kasvanud. Looduskaitse- ja jahireguleerimispraktika on suutnud tagada normaalse loodusliku tasakaalu. See näitab, et seireandmed, mille kogumise metoodika ei ole aastate jooksul oluliselt muutunud, on tõestanud end usaldusväärsetena,“ sõnab Ats.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.09.24, 11:35
Ebastabiilne majanduslik olukord põllumajanduses: kuidas kaitsta saaki ja säästa targalt
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele