Pikaajaliste puidumüügi lepingute sõlmimise eest riigikontrolli kriitika alla jäänud RMK tellis oma analüüsi, mille abil tõrjuda süüdistusi keelatud riigiabis.

- RMK juhatuse esimees Mikk Marran ütles, et tõukuvalt riigikontrolli kriitikast on nad muutnud lepingute sõlmimise poliitikat ning koolitanud ka töötajaid paremini. Foto: Liis Treimann
Analüüsis võeti ette kolm kõige markantsemat lepingut, mille alusel müüdi riigimetsast paberi- ja küttepuitu
Estonian Celli haavamassitehasele ning kahele
Graanul Investi graanulitehasele.
Need olid riigimetsa majandamise keskuse (RMK) palgatud advokaatide hinnangul lubatavad diilid, sest nendega leiti turgu raskesti turustatavale sortimendile, samuti olid hinnad lepinguaegset turuhinda arvestavad ning nende tulemusel toodi turule kolm uut käitist, mis tagavad praeguseni RMK puidule ostja.
Riigikontroll aga võttis RMK kolm suurt lepingut ette möödunud aasta suvel ning leidis, et konfidentsiaalselt suletud uste taga sõlmitud eel- ja pärislepped olid liiga läbipaistmatud, et mõista, kas riigiasutus meie ühist vara liiga kergekäeliselt erahuvides ära ei lubanud.
Üht- ja teisipidi arvamusi
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Avaliku konkursi tulemusena alustas Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) puiduturustusosakonna juhina alates jaanuarist tööd Esko Oras.
Riik omandas RMK kaudu 2024. aastal 35 looduskaitseliste piirangutega kinnisasja kogupindalaga 481 hektarit, mida on enam kui kaks korda rohkem kui üle-eelmisel aastal.
Kliimaminister Yoko Alender jättis juba kolmandat korda Riigikogu erikomisjoni istungile tulemata, näidates sellega korruptsioonivastase erikomisjoni juhi Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul suhtumist Riigimetsa Majandamise Keskuse kestvuslepingutega puidumüüki ja keelatud riigiabi auditeerimisega seotud küsimustesse.
Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon arutas esmaspäeval, 21. oktoobril riigimetsast pärineva puidu müüki, kestvuslepingute ja hinnakujunduse läbipaistvust ning korruptsiooniriske lähtuvalt riigikontrolli auditi järeldustest.
Looduslikud ja poollooduslikud rohumaad sobivad küll karjatamiseks ning neilt võib saada arvestatava koguse heina, ent paraku ei ole selliste heinamaade silo lüpsikarja jaoks piisavalt kvaliteetne. Kvaliteetse silo saamiseks peab farmipidaja olema valmis panustama maa ettevalmistusse, kultuurtaimede külvamisse, väetamisse ja õigeaegsesse hooldamisse.