Euroopa Komisjon tegi ettepaneku hundi kaitsestaatuse muutmiseks
„Hundi arvukus on viimastel aastakümnetel nii Eestis kui ka mujal Euroopas kasvanud ning liigil läheb üha paremini. Konfliktide, sealhulgas kiskjakahjude ennetamiseks ja leevendamiseks on Euroopa Liit pidanud vajalikuks hundi kaitsestaatuse langetamist, mis annab suurema paindlikkuse probleemsete isenditega tegelemiseks. Otsuse jõustumisega Eesti jaoks sisuliselt midagi ei muutu, kuna meil kehtis juba varem erand, mis on võimaldanud huntide arvukust reguleerida,“ ütles Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja Timo Kark.
Seotud lood
Hundijahti on lubatud pidada 1. novembrist veebruari lõpuni. Seekordse jahihooaja käigus lubati küttida 134 hunti, nendest kütiti 118 looma.
Viljandimaal unistuste kodu leidnud prantslase Jérémy Tran-Sbraire’i talus sünnivad ilmselt juba mõne kuu pärast kutsikad, kes suudavad lambaid-kitsi huntide eest kaitsta. Tran-Sbraire imestab, et siinsed talumehed ei võta koeri appi, nagu tehakse seda näiteks Rumeenias ja Prantsusmaal.
Euroopa Kohtu kohtujurist esitas 12. detsembril oma esialgsed ettepanekud 2020. aastal alguse saanud kohtuasjas, mis toetab Eesti riigi seisukohta hundi küttimismahtude määramisel ja kaitsestaatuse hindamisel.
Tallinna halduskohus kohaldas keskkonnaameti 1. novembri korralduse nr 1-3/24/609 suhtes esialgset õiguskaitset ning peatas alanud hundijahi hooaja ajutiselt kuni 4. detsembrini. Sel ajal hunte küttida ei tohi.
Looduslikud ja poollooduslikud rohumaad sobivad küll karjatamiseks ning neilt võib saada arvestatava koguse heina, ent paraku ei ole selliste heinamaade silo lüpsikarja jaoks piisavalt kvaliteetne. Kvaliteetse silo saamiseks peab farmipidaja olema valmis panustama maa ettevalmistusse, kultuurtaimede külvamisse, väetamisse ja õigeaegsesse hooldamisse.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele