Britta Retel: mulle meeldib naabri männimets – lasen selle kaitse alla võtta!
Looduskaitseseaduse eelnõu võimaldab kergekäeliselt kaitse alla võtta mis tahes maa, kirjutab advokaadibüroo Soraineni keskkonnaõiguse ekspert Britta Retel.
Kliimaministeerium avalikustas augustis eelnõu, millega Euroopa Liidu elurikkuse eesmärkide tagamiseks soovitakse võtta kaitse alla kokku vähemalt 30% Eesti maismaast. Samas kaotatakse eelnõuga ekspertiisi tellimise kohustus, luues nii võimaluse võtta kaitse alla mis tahes maatükk üksnes väitega, et sel alal on roll ökoloogilise sidususe tagamisel või kunagi võib alale sattuda mõne kaitsealuse liigi isend. Eelnõu kooskõlastusring on juba lõppenud ning sellele olulisele lihtsustusele tähelepanu ei pööratud.
Kohtulik kaitse kaob
Looduskaitseseadus lubab praegugi igaühel esitada ettepaneku mõne loodusobjekti kaitse alla võtmiseks. Praktikas kasutatakse seda võimalust ka lihtsalt selleks, et pidurdada mõnd arendust või metsaraiet. Praegu peab aga keskkonnaamet iga ettepaneku kaalumiseks korraldama ekspertiisi, et eriteadmistega spetsialistid selgitaks välja, kas konkreetse ala kaitse alla võtmine on põhjendatud ja kavandatavad piirangud otstarbekad. Kui ekspertiis näitab, et loodusobjektil puuduvad kaitse alla võtmise eeldused või kaitse alla võtmine ei ole otstarbekas, võib loo lõppenuks lugeda.
Eelnõuga on ekspertiisikohustus sootuks kaotatud. Muudatuse vajadust selgitatakse sellega, et pädevus looduskaitse osas on keskkonnaametil endal olemas ning muudatuse tulemusel väheneb bürokraatia.
See järeldus on ekslik ja elukauge. Ekspertiis ei ole tarbetu bürokraatia, vaid sõltumatute spetsialistide hinnang kavandatavate piirangute vajalikkusest.
Riigikohus on selgitanud: ekspertiis peab tagama, et loodusobjekti kergekäeline kaitse alla võtmine ei piiraks maaomanike õigusi. Ka õiguskantsler on hiljuti öelnud, et loodusväärtuse kaitseks saab omandit piirata, kui riik on selleks kogunud kontrollitavad ja vajalikud tõendid.
Seotud lood
Eesti suurima erametsaomaniku Foreko metsasektori juht Marti Piirimäe avab saates “Mets ja majandus” metsatööstuse positiivse ja negatiivse äriplaani.
Vihmametsade kaitseks loodud direktiivi edasilükkamine Euroopas ei päästa veel pealtnäha vihmametsadega üldse mitte seotud ettevõtteid maailma teises otsas kohustusest koguda oma tarnijatelt kaupade kohta täiesti uut laadi infot.
Maaülikooli esitatud ettepanekuid kliimaseadusega seotud õigusaktide paketti suures osas arvesse ei võetud − kui metsandussektorilt oodatakse olulist panust, peaks seadustes olema ka selged juhised, kuidas seda saavutada, leidis Maaülikooli metsandus- ja inseneeria instituudi teadus- ja arenduskoostöö juht Marku Lamp.
Moddus Start on teraviljadel ning kõrrelistel heintaimedel varaseks kasutamiseks mõeldud kasvuregulaator. Selle kasutamise eesmärk on suurema ja tugevama juuremassi saavutamine, ühtlasem võrsumine, rohkem produktiivvõrseid ja tugevam kõrre alumine osa, mis kõik kokku tähendab suuremat saaki ja kindlust, et saak põllult edukalt ka koristatud saab. Moddus 250 EC kasutamise eesmärk on kõrre lühendamine ja tugevdamine ning parem fotosüntees. Tooted sobivad väga hästi järjestikku kasutamiseks. Kuna kevade tulekuga uuritakse just enim Moddus Stardi kasutamise kohta, käsitleme seda toodet põhjalikumalt.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele