Anfisco ja Dimedium viisid koostöös mitmete teravilja, õlirapsi, köögivilju ja maasikaid kasvatavate Eesti põllumajandusettevõtetega läbi väetamiskatsed.
Anfisco esimene katse toimus koostöös Eesti Taimekasvatuse Instituudiga (ETKI) Jõgeval 2014. aastal. Sellest ajast alates on Anfisco sõlminud head sidemed paljude Balti regiooni põllumajandusettevõtetega. Anfisco ETKI väetamisprogramm töötati välja selleks, et näidata tootjatele vedel- ja pulberleheväetiste toimet saagi ja taimede kvaliteedile, võrrelda granuleeritud ja lehetoitainete varu ning analüüsida taime arengut erinevates ilmastikutingimustes (stress, külm jne).
Eesmärgiks oli võrrelda granuleeritud väetamise programmi väetamisprogrammiga lehtede kaudu ja leida parim väetamispraktika Eesti kliimas.
Mida katsega saavutati?
Esmased tulemused koostöös Eesti Taimekasvatuse Instituudiga näitavad, et ka ainult leheväetisega võib saada hea saagi: 6922 kg/ha (proteiin 12,2%, märg kleepvalk 28,5%) võrreldes kontrollpõlluga, kus kasutati ainult granuleeritud väetisi (saak 10 061 kg/ha, proteiin 13,1%, märg kleepvalk 31,4%). Tulemuste erinevus näitab, et granuleeritud toitaineid on vaja põhitoitainetega varustamiseks, eriti enne ja vahetult pärast talve. Kui tahetakse saada kvaliteetset ja suuremat saaki, on pealtväetamine vältimatu. Leheväetiste peamine eelis on efektiivsus, toitainete manustamise kiirus ja kiireim reaktsioon elementidega varustamisele varjatud või nähtava puuduse korral.
Uus väetamispraktika
Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Mati Koppel ütles, et Anfisco leheväetiste katsed erinesid kardinaalselt Eestis senikasutatavast väetamispraktikast ja pakkusid neile seetõttu suurt teaduslikku huvi. „Kui mineraalväetiste kasutamisel antakse väetisi kasvuperioodi alguses 2-3 korraga, siis Anfisco leheväetiste programmis toideti taimi väikeste, paljusid mikroelemente ning aminohappeid sisaldavate väetiseannustega kogu kasvuperioodi jooksul. Katsetulemustest lähtus, et leheväetiste kasutamisega õnnestus kevadisi nõrku taimi turgutada nii, et need andsid sügiseks normaalse saagi. Katsed näitasid Anfisco leheväetiste selget positiivset efekti, aga ka seda, et ainult leheväetiste kasutamisega ei ole võimalik suurt saaki saada,“ rääkis Koppel. “Edasist selgitamist vajab mineraal- ja leheväetiste omavaheline kombineerimine suure saagi ja kõrge kvaliteedi tagamiseks."
Et katsest mitte valesti aru saada, vajab rõhutamist, et praktikas ei kasutata leheväetisi ilma graanulväetiseta. Leheväetised vähendavad graanulväetise hulka ja võimaldavad taimekasvu kogu kasvuaja vältel paindlikult toetada. Katse aga tõestas, et Anfisco leheväetiste programm oli niivõrd tõhus, et andis hea tulemuse ka graanulväetisi kasutamata.
Araabia Rahvuslik Kompanii (ANFSCO) on põllumajanduslik firma, mis loodi Jordaanias 1993. aastal. ANFSCO on põhiliselt spetsialiseerunud keemiliste pulber- ja vedelväetiste tootmisele, tooraine importimisele ja turustamisele nii kodu- kui ka välismaal. Firma ambitsioon on saada juhtivaks pulber- ja vedelväetisete tootjaks Pärsia lahe riikides. Lisaks sellele turustab ANFSCO oma toodangut Ameerika Ühendriikides, Türgis, Itaalias, Belgias, Kreekas, Iraanis, Gruusias, Moldovas, Makedoonias ja Lätis.
Alates 2014. aastast tegutseb firma ka Eestis. Täpsema info saamiseks palume pöörduda Dimediumi arendusjuhi Mikk Mehide poole, telefon 516 0002.
Autor: põllumajandus. ee
Seotud lood
9. juulil Jõgeva Sordiaretusjaamas toimunud KEVILI ja Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) teraviljakasvatuse põllupäeval tutvustas meie põllumeestele oma esimest põldkatset ka uus ettevõte ANFISCO.
Aaspere Agro, Võhandu POÜ ja Voore Farm OÜ katsetasid tänavu oma põldudel Anfisco leheväetisi. Tulemustega saavad kõik kolm ettevõtet rahule jääda.
Teemaveebis põllumajandus.ee oleme juba kirjutanud Eesti Taimekasvatusinstituudi Jõgeva katsekeskuses tehtud katsest, kus võrdlesime graanulväetiste ja Anfisco leheväetistega väetamist. Ilmunud on lood ka sellest, kuidas Anfisco leheväetised aitasid eelmisel aastal jõuda rekordsaakideni teravilja- ja rapsikasvatajatel ja kuidas läks Anfisco katse Aran PM maasikakasvatajalel.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?