Eesti turbatööstus seisab suurte muutuste lävel, kus tuleb leida tasakaal kasvuhoonegaaside (KHG) heite vähendamise ja sektori majandusliku elujõulisuse vahel.
Seotud lood
Turbaliidu iga-aastasest statistikast selgub, et kohalikud ettevõtted väärindavad kohapeal ühe rohkem toidu kasvatamiseks vajalikke kasvusubstraate. Liidu sõnul on ettevõtted reageerinud hästi turu vajadusele, kuigi kliimaseaduse vaatest on sektori tulevik tume.
Esimeseks terviklikult taastatud turbatootmisala asub Hiiumaal, selle taastas Hiiu Turvas. 2030. aastaks plaanib sektor taastada veerandi praegustest tootmisaladest.
Kliimaministeerium teatas hiljuti, et on otsustanud turbakaevandamise alasid Eestis vähendada. Turbasektori esindajate sõnul on otsus tehtud rutakalt ning laiemat pilti ja sektori mõju Eesti majandusele pole tahetud vaadata. Tegelikult peaks seda aga tegema, sest turbatööstusel on Eestis täita väga oluline roll, rõhutab Turbaliit.
Kliimaministeerium on uuendanud turbakaevandamiseks potentsiaalselt sobivate alade nimekirja, eemaldades sealt 229 ala ehk 117 934 hektarit soid. Uuendatud nimekirjas on nüüd 83 turbaala või maardlat kogupindalaga 24 494 hektarit, kus on võimalik turvast kaevandada või esitada taotlus kaevandamiseks.
Umbrohtude resistentsuse teemat hakkas Bayer Baltimaades põhjalikumalt uurima aastal 2017 ning sellest alates on analüüsitud 146 proovi, millest 83 protsendil tuvastati resistentsus. Baltikumis on kõige teravam probleem Leedus, kus on resistentsus tuvastatud juba viiel umbrohul. Kasvamas on see mure Lätis ning Bayeri agronoomid Tõnu Kastepõld ja Madis Kaljura nendivad, et valvel tasub olla ka Eestis.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele