Mis avaldab suurimat mõju saagikusele ja kas seda protsessi saab mõjutada?

Preparaat Albiti toimeaine on disainitud lahendamaks eluta looduse põhjustatud stresse põllumajandustaimedele. Just see põhiomadus eristab teda teistest taimekasvatusvahenditest.  

Eluta looduse mõjud elusloodusele ehk abiootilised stressid - veestressid, kuumastress, külmastress, rahe mehaanilised vigastused jne. Siia kuuluvad ka põllumajanduses kasutatavate kemikaalide põhjustatud stress, mille suhtes ei ole taimel geneetiliselt väljakujunenud spetsiifilisi kaitsereaktsioone. Nende stresside tulemusena tekivad kahjustused raku tasandil. Abiootiliste tegurite mõju saagikust mõjutavate tegurite osakaalus võib ulatuda halvemal juhul kuni 80 protsendini.

Elusa looduse mõju elusale loodusele ehk biootilised tegurid - nende mõju on ca 20% saagikust mõjutavatest teguritest. Siia alla kuuluvad  haigustekitajad, parasiidid, umbrohud jne. Üldiselt on taimedel biootiliste tegurite vastu välja kujunenud kaitsemehanismid, aga kaasaegses põllumajanduses aidatakse taimede võitlust biootiliste mõjutajate vastu pestitsidide kasutamisega.

Kogu taimekasvatusvahendite arsenalist enamus on just mõeldud nende 20% tegurite mõjutamiseks - me oskame suurepäraselt hävitada umbrohtu, haigustekitajaid ja kahjureid, aga samas me tekitame pestitsiidide kasutamisega keemilist stressi, mis omakorda pärsib taimede kasvu peale pritsimist. Samas on kaasaegne põlluharimine ilma pestitsiidideta mõeldamatu.

Hea saagi saamise võtmeküsimuseks taimekasvatuses võib osutuda just võime mõjutada taimi abiootiliste stresside vastu. Kui me suudame mõjutada abiootilisi stresse tekitavaid tegureid, siis me suudame oluliselt parandada oma saagikuse ja saagi omahinna näitajaid. Kui tahame mõjutada saagikust, siis mõjuta saagikust enim mõjutavaid tegureid. Ja siin võimegi loota Albiti peale.

Albit on preparaat, mis on mõeldud abiootiliste stresside maandamiseks. Taimede käitumist stressi olukordades, kasvu stimuleerimist ning haiguskindluse tõstmist juhivad taime juurtel ja risosfääris paiknevad bakterid. Et mõjutada taime tegevust probleemsetes olukordades peame mõjutama/aktiviseerima kasulike bakterite tegevust. Albit on biopolümeer, mis on valmistatud juurtel elavatest kasulikest bakteritest.

Biopolümeeri eeliseks on see,et teda saab kasutada koos pestitsiidega ning seega toimib ta kui antistressant. Albitit kasutatakse reeglina lisana puhtimis- ja pritsimissegudele. Selliselt toimides me võimendame pestitsiidide mõju ja ellimineerime nende tekitatud stressi. Lisaks sellele on Albitil ka teised väärtuslikud omadused:

Albit on kasvustimulaator - suureneb järsult juurestiku areng, paraneb taime võime toitaineid omastada, kiireneb taime idanevus, areng, kasvukiirus- ja energia.Albit on uue põlvkonna fungitsiid - ta mitte ei ravi haigusi vaid ennetab nende teket. Tal on võime tõsta taimede immuunsust haiguste vastu - juuremädaniku vastu aitab ta kuni 90%liselt.Parandab toitainete omastamist - Albit tõstab mullas sisalduvate keemiliste elementide ja sinna viidavate väetiste omastatavust taimede poolt kuni 50%, suureneb taimede võime omastada toitaineid. Samas väheneb taimedes nitraatide sisaldus ca 20%.Abiks põua vastu - Albiti on ainuke vahend Venemaal, mis on sertifitseeritud kui vahend põuakindluse tõstmiseks - põuakindlus tõuseb kuni 60%, taimede veevajadus ühiku saagi kasvatamiseks väheneb ca 10%.Albit aktiveerib mikroobide tööd mis suudavad fikseerida lämmastikku otse õhust - seda ca 40 kg/ha kohta.Albit aktiveerib mullastiku bakteriaalset elu ca 1,5 korda – toimub analoogne protsess kui orgaanilise väetise kasutamisel. Toimub mullaviljakuse tõus.

Kõigi nende omaduste realiseerumise tulemusel toimub saagikuse – ja saagi kvaliteedinäitajate tõus.

ETKIs  tehtud katsed on kinnitanud Albiti efektiivsust lisana puhtimis- ja pritsimissegudele. Mõõdetavad tulemused: idanevus, juurestiku pikkused, kvaliteedi näitajad ja saagikused on alati olnud väga head. 2017 aasta katsed olid mõeldud Albiti mõju kontrollimiseks puhises kasutamisel – saagid olid suuremad nisu puhul 193 kg/ha ja odral 186 kg/ha ja seda ainult 40 ml lisamisega tonni seemnele. Sarnane tulemus saadi ka aasta enne. Talinisu katse on andnud pluss 504 kg hektari kohta- seda kahe pritsimisega.

Hea meel on tõdeda ka seda, et viimastel aastatel on viljelusvõistluse võitjate seas alati olnud ka Albiti kasutajaid. Möödunud aastal olid nendeks Kaido Kirst ja Kalle Kits - kusjuures Kaidot aitas esikohta saavutada just omahindade võrdlus.

Lisainfo: www.albit.ee

 

 

Arvi Villemson

Tel.51 64 [email protected]