Tanel Tang: Põllumees, planeeri paremini ja ära korda möödunud aasta vigu

Erinevatel andmetel võis põllumeestel eelmisel aastal põllule jääda ligi 15% viljasaagist ning talivilja enam külvata ei saanudki.

Midagi polnud teha, sest ilm oli selline? Teatavasti mõjutab ilm põllumajandust ainult 25%. Ülejäänud 75% on puhtalt põllumehe enda otsuste tulemus. Kuidas aga sünnivad põllumehe otsused? Kas isikliku kogemuse, kõhutunde, ilmatarkade ennustuste või hoolikalt aastate jooksul kogutud reaalsete võrreldavate andmete põhjal? Siinkohal peaks iga põllumees ise peeglisse vaatama ja ise ausalt endale vastama.. Isegi kehval aastal on nutikatel põllumeestel võimalik kasumisse jõuda. Selleks, et alustada planeerimisega, on kõigepealt vaja infot ja teadmisi varasemalt toimuvast ning samuti on hea sinna kõrvale võtta kogemused enda kolleegidelt ehk teistelt põllumeestelt.

Põllumajandusettevõtte majandamine tundub pealtnäha tänu pikale ajaloole suhteliselt lihtne tegevus - külvad kevadel või sügisel seemned, annad väetist, hoiad taimi haiguste ja putukate eest ning lõpuks koristad saagi. Tegelikult on 21. sajandi põllumajandus lähenemas aina rohkem väga teadmistepõhisele tegutsemisele ning kogutavate andmete hulk on juba nii suur, et puhtalt paberi ja pliiatsiga enam põllumajandusettevõtet ei juhi.Edu aluseks on ette nägemine ja planeerimine

Täna võib öelda, et andmete kätte saamine ei ole tänu erinevatele digitaalsetele tööriistadele enam probleemiks – mullaproovid annavad ülevaate mulla kvaliteedi andmetest, väetiste ja taimekaitsevahendite laoseis on täpselt välja arvutatud, eelmiste aastate saagikogused salvestatud ning nutikad põllumasinad teavad, kui palju külvavad või lõikavad. Küll aga tuleb osata neid kõiki andmeid õigesti lugeda, et nende põhjal paremaid otsuseid teha.Möödunud aastal tekkis pajudel küsimus, millal saaki koristama minna ja kas üldse, sest ilm rikkus häid tööpäevi. Digitaalne vahend aitab näiteks sellisel puhul põllumehel aru saada, kui palju on juba põllule raha pandud ja nähes oma andmetest taime seisundit sellel hetkel, võtta vastu otsus, kas panustada veel ja oodata saagi küpsemist või võtta see, mis võtta annab.Selleks aga, et üldse enda tegevusi analüüsida saaks, tuleks alustada andmete kogumisest. Õnneks on Euroopa Liit ja Eesti teinud põllumeestele kohustuslikuks toetuste saamiseks hoida päevikut enda põldudel toimuvast ja see ongi kõige esimene koht, kust andmed kätte saada.

Nüüdseks võiks olla juba pea igal põllumehel arvutis e-põlluraamatuprogramm, mis aitab tehtud töödel silma peal hoida ja mille kaudu on ka PRIAle lihtne vajadusel sobivat raportit näidata. Näiteks VitalFieldsi e-põlluraamatus on võimalik kõik enda põlluraamatu kanded teha elektroonselt kasvõi põllu peal olles, säästes aega ja tõstes sisestatud andmete kvaliteeti. Rõhutan just sõna kvaliteet, sest kõik kättesaadavad andmed peavad olema kvaliteetsed - vastasel juhul võivad välja tulla moonutatud tulemused.

Analüüsides põlluraamatu kandeid on võimalik aru saada, kui palju on mingile kultuurile antud väetisi või taimekaitsevahendeid ja kui palju on hooaja lõpuks olnud saaki. See aitab teha esmased otsused kultuuri põhiselt uueks hooajaks. Kuna aga andmete kättesaadavus on suurenenud, siis võiks põllumees siit juba edasi üle minna põldude põhisele planeerimisele. See aitab tervikpilti veelgi paremini näha ning lihtsate võtetega tõsta kogu saagikust ja kvaliteeti kultuuridel.

Põldude põhisel planeerimisel on väga tähtsal kohal iga põllu mulla kvaliteet. Regulaarne mullaproovide võtmine on põllumeestele seatud ka riiklikult kohustuseks ning need andmed annavad palju infot mulla seisundi kohta, mis peaksid olema üheks peamiseks sisendiks väetusplaani koostamisel.

Kui põlde on palju, on keerulisem proove analüüsida, sest numbrite hulk võtab tavaliselt silme ees kirjuks. Selleks, et kõik analüüside andmed ühes kohas koos ja selgelt arusaadavad oleks, on tulemused mõistlik tõsta üle näiteks VitalFieldsi mullakaardile, kus on võimalik värvide kaupa näha iga põllu taimetoitainete kogus koos mulla pHga. Selge on see, et punane värv kaardil nõuab tähelepanu, sest ala- või üleväetamine enam kasumlikkust ei tooda ning lisaks saab kahjustada keskkond, milles taime kasvatatakse. Juba praegu koguvad masinad põllul tööd tehes erinevaid andmeid, kuid kuna üldjuhul on talus mitme tootja masinaid, siis on neid hetkel pea võimatu omavahel võrrelda või kokku panna, sest ühtset platvormi selle jaoks ei ole.  

Planeerimise üheks peamiseks osaks on ka eelmiste aastate andmete analüüsimine. Tehtud kulutustele ja saadud saagikustele tuleb analüüsivalt otsa vaadata, et otsustada, mis kultuuride ja sortidega jätkata ning kas mõni uus kultuur riskide maandamiseks juurde võtta. Olles kvaliteetselt täitnud enda e-põlluraamatut, on võimalik ühe klõpsuga kõik õiged andmed endale ette kuvada ning aastate lõikes muutusi analüüsida.Kõik ülalpool kirjeldatu on meil kättesaadav juba täna, kuid mida toob piltlikult öeldes homne päev?

Lähitulevik tõotab aga tulla põllumehele aina helgem, sest lähiaastatel hakkame Eestis pakkuma tarkvara, mis oskab töödelda erinevate masinate andmeid ning need automaatselt põllumehele lihtsasti arusaadavaks teha. Peagi moodustavad põllumajandusprogrammid nutikatelt põllumasinatelt automaatselt kogutud andmete põhjal visuaalsed värvilised kaardid, mis annavad põllumehele lõpuks selge ja arusaadava pildi, mis toimub või on igal põllul toimunud ja miks.Seega, hea põllumees, ära korda möödunud hooaja vigu, vaid tee paremaid otsuseid! Sea oma prioriteedid paika ning kasuta ära juba olemasolevaid ja ka tulevasi kaasaegseid võimalusi, et rakendada kasumlikumalt iga oma põllu ruutmeetrit.Edukat hooaega, põllumees! Tanel TangVitalFields.com